Uudised

Eestis on ka Roheline Rist 

HEIKKI TALVING, 4. mai 1998, 00:00
Eesti Maarahva Erakonna esimees Arnold Rüütel osales alul aktiivselt hiljutistel valitsusliidu laienemise kõnelustel, kuid kadus siis silmapiirilt. Põhjus oli osalemine Rahvusvahelise Rohelise Risti (RRR) sünnipäeva pidustustel Jaapanis Kyotos. Rüütel on Eesti Rohelise Risti (ERR) juht. Tõusva päikese maal käis ka ERR-i teadussekretär Heino Luik.

1992. aastal Rio de Janeiros loodud RRR ühendab praegu enam kui 20 riigi keskkonnakaitsega tegelejaid. ERR-i kuulub nii üksikisikuid kui organisatsioone, sh. liikumine Hoia Eesti Merd, Looduskaitse Selts, Loodusuurijate Selts jt.

ERR on selles tegevuses kaasa löönud koostöös nii keskkonnaministeeriumi kui Rootsi ja Venemaaga. Viimane kooslus on muidugi omapärane: ühel pool on 200 aastat sõdadeta pääsenud rahuriik, teisalt aga lausa probleemide rägastik. ERR kaasas selle koostöö raames oma ala tippspetsialistid ja asus tegelema aastakümneid suletud aladega - saarte ja madalmerega. Selle tegevuse konkreetne väljund oli Rootsi meremeeste tegevus Paldiski lähiakvatooriumi uurimisel, et leida võimalikke miine.

Erumajor Karl Paksi algatas mõtte inventariseerida kõik sõdades Eestimaale maha jäänud lõhkekehad, võtta ohtlikud alad arvele ja need järk-järgult demineerida. ERR otsis teavet ka endistelt sõjameestelt, ükskõik, kas nad sõdisid leegionis või korpuses. Veteranide suhtumine oli heatahtlik, tuge andsid ka keskkonna- ja siseministeerium. Praegu see töö käibki. Kyotos tegi Rüütel ettepaneku inventariseerida üle maailma kõik külma sõja aegsed relvavarud.

Demilitariseerimise kõrval tegeleb ERR säästva arenguga, millele oli pühendatud ka eestlaste ühisettekanne Kyotos. Rüütel usub, et meie kontseptsioon on arvestatav ka laiemalt, sest Eestil on plaanimajanduse ja kahekordse turumajanduse kogemus (kuni aastani 1940 ja alates 1990. aastast).

"Muide, säästlik areng pole pelk keskkonnakaitse, vaid arengu sidumine looduslike võimalustega," täpsustab ta. Heino Luik lisab, et Eestis on olemas säästlikku arengut puudutav seadustik. On ka valitsuse säästliku arengu komisjon, kes konkretiseeris ülesanded, ÜRO Arenguprogramm (UNDP) ja keskkonnaministeerium käivitasid vastavad uuringud. Kogu tegevuse eesmärk on vältida teiste riikide vigu, leida raha säästva arengu projektidele ja nendega ka alustada, hinnata Eesti majanduse põhiprobleeme (energeetika, transport, transiit, põllumajandus, metsandus jne.) just säästva arengu seisukohast. Luik leiab, et majanduse näilik liberaalsus on sageli selle oksa saagimine, millel istutakse.

Ka Kyotos rõhutati, et tuleb leida tegelik vastukaal looduskapitali kiirele vähenemisele (Jaapanis on sellest suur nappus). Praegu on looduskapitali maailmadefitsiit 40%. Kui see läheb üle 50%, võib protsess pöördumatuks kujuneda. "See pole minu väljamõeldis, vaid maailmamainega tsitaadid spetsialistidelt," täpsustab Luik.

Eesti Rohelise Risti juhtimise kõrval tegeleb Rüütel ka hapnikufondiga. See asutati mullu, kui lehtedes kirjutati, et Rüütel müüb hapnikumarke. Tegelikult pole fondi eesmärk koguda raha, hüvitamaks hapnikuvarude vähenemist. Seda lihtsalt pole võimalik teha, sest hapnikku ei tooda inimene, vaid klorofülli sisaldavad organismid. Fond tahab rõhutada, et inimene ei suuda hävitada mitte ainult mõne taime- või loomaliigi, vaid loodusvarad laiemas mõttes.

Hapnikufond on omamoodi ühistegevus eesmärgiga säilitada keskkond. Ja selles võib osaleda igaüks. Mullu liitus Rootsis ja Eestis fondiga ligi 4000 inimest. Kyotos soovisid fondiga ühineda ka Ungari, Itaalia ja Jaapan. Tunti huvi, millise riigi loodust kujutatakse järgmistel hapnikumarkidel. "Selle, kelle rahvas näitab suurimat huvi senitehtu vastu, vastasime nii Eesti huve silmas pidades kui ka diplomaatiareegleid arvestades," ütleb Rüütel.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee