Elu

Vene musketärid naasevad surematutena ekraanile (8)

Välisajakirjanduse põhjal Triin Tael , 24. oktoober 2006, 00:00
KAS VÕTTED TULEVAD KA SEEKORD TALLINNAS? «D’Artagnan ja kolm musketäri» (pildil kaader filmist) vändati Ukrainas, selle järje Londoni stseenid Tallinna vanalinnas. Kuid sedapuhku pole eestlastel lootust musketäride seiklusi võõrustada. Režissöör Jungvald-Hilkevitši sõnul hakatakse filmi üles võtma Pariisis ja Londonis, kus ka põhitegevus hargneb. ITAR-TASS/All Over Press
Režissöör Georgi Jungvald-Hilkevitš plaanib menukale telefilmile «D’Artagnan ja kolm musketäri» kolmandat järge. Nõusoleku on andnud neljast musketärist kolm. Mihhail Bojarski kõrval mängib kaheksaosalises seriaalis «Kardinal Mazarini varandus ehk Musketäride tagasitulek» tema lihane tütar – ja lausa d’Artagnani enda võsukest.

Mihhail Bojarski (d’Artagnan), Igor Starõgin (Aramis) ja Valentin Smirnitski (Porthos) andsid muusikalise kultuskomöödia peatsest järjest teada Smolenski filmifestivalil, kirjutab Komsomolskaja Pravda.

Režissöör Jungvald-Hilkevitš, kes tähistas koos võttetrupiga 30 aasta möödumist «Kolme musketäri» võtete algusest, ütles, et praegu on käsil uue telesarja ettevalmistused.

Miniseriaal «Kolm musketäri» tegi peaosatäitjatest Bojarskist, Starõginist, Smehhovist ja Smirnitskist üleöö superstaarid ning Maksim Dunajevski lauludest superhitid. 1990. aastate algul naasid armastatud kangelased publiku ette filmis «Musketärid 20 aastat hiljem» (1992), ent omaaegne publikuhüsteeria ei kordunud. Aasta hiljem esilinastus kolmas osa «Kuninganna Anna saladus ehk Musketärid 30 aastat hiljem», mis põhineb Dumas’ romaanil «Vikont de Bragelonne ehk Kümme aastat hiljem».

Režissöör keeldub kangelasi tapmast

Lavastaja sõnul tekkis uue ekraniseeringu idee Mihhail Bojarski peas juba aastaid tagasi. Tuisupäist gaskoonlast kehastanud Bojarski on 1978. aastal valminud «Kolme musketäri» nelikust tuntuim – sõnakas laulu-, nalja- ja naistemees.

«Ta tahtis kangesti «Musketäride» järge vändata ning nad kirjutasid isegi mingisuguse sünopsise valmis ja pöördusid minu poole,» räägib peatselt 72. sünnipäeva tähistav Jungvald-Hilkevitš. «Kuid nende versioonis lõppes film kogu neliku surmaga nagu Dumas’ romaaniski. Keeldusin säärasest kontseptsioonist, ma ei taha armastatud tegelaskujusid tappa.»

Režissöör pidas umbes viis aastat aru, kuidas oma filmikangelase soovi täita ning samal ajal jääda truuks musketäride surematuse ideele.

«Mind vaevab müstiline hirm, et kui ma mõne neist filmis tapan, võib sama juhtuda ka päriselus, sest nad on oma tegelaskujudega sedavõrd sarnased. Näiteks tekkis esimese filmi võtetel Margarita Terehhova (Mileedi) õlale ehtne liilia,» avab Jungvald-Hilkevitš oma ebausu tagamaid.

Lavastaja leidis geniaalse väljapääsu: uue filmi tegevus hakkab hargnema musketäride hukkumisest ning taevassepääsust. Ülalt näevad nad, kuidas nende lapsed otsivad kardinal Mazarini varandust, kuid saavad lüüa.

D’Artagnan anub Issandat, et musketärid pääseksid 24 tunniks maa peale oma järeltulijaid aitama. Järgneb pöörane isade-laste ristiretk, mille tulemusel tagastatakse raha, mis Mazarin Venemaalt kokku röövis ja minema vedas. Film kannabki pealkirja «Kardinal Mazarini varandus ehk Musketäride tagasitulek».

Athost filmis ei näe, Venjamin Smehhov jääb Ameerikasse

Filmi võtted pidid algama juba tänavu sügisel, ent nagu ikka, on probleeme rahaga. 61,5 miljoni kroonise eelarvega «Kardinal Mazarini varandus» peaks välja tulema Venemaa televisiooni esimeses kanalis. Muusika kirjutab taas Maksim Dunajevski, Isaak Dunajevski poeg, kelle nakatavad musketärilaulud panevad praeguste keskealiste südamed põksuma.

Komsomolskaja Pravda andmeil peaks uus film tehniliste lahenduste poolest ületama isegi jänkide kultusliku «Matrixi». Kuna musketärid naasevad teispoolsusest, on neid õnnistatud üleloomulike võimetega. Nad on suutelised läbi seina astuma, nende ramm on meeletu ning kõige krooniks on neil selgeltnägemise and.

Uues linateoses võib näha neljast musketärist kolme. «Ära ütles Venjamin Smehhov (Athos), kes elab Ameerikas ja käib Venemaal harva,» seletab Jungvald-Hilkevitš. Ent uue filmi tähtsaimad tegelased on musketäride lapsed. Kuna musketärid olid parajad naistemehed, on neil võsukesi hulgi. Mõned koguni sõdivad algul üksteise vastu. Porthosel on kaks last ja üks neist isegi ei tea, kes on tema isa.

D’Artagnan kasvatas oma tütrest poisitari. Jacqueline’ist sai Jacques, kes kannab undrukute asemel meesterõivaid. Tema sugu selgub alles siis, kui tüdruk armub Aramise poega Henrisse. Huvitav nüanss: filmis mängib D’Artagnani tütart Mihhail Bojarski tütar Liza. Kuna oma nõusoleku on andnud ka Sergei Makovetski («Vend 2»), siis on võimalik, et filmi kutsutakse ka tema poeg. Aramise poega hakkab mängima Anton Makarski telesarjast «Vaene Nastja». Kutsutud on ka «Väikese Vera» täht Andrei Sokolov.

Nagu «Kolmes musketäris», mängivad siingi põhistaaride kõrval Alissa Freindlihh (kuninganna Anna) ja Vladimir Balon (de Jussac). «Balonil oli hiljuti maoverejooks, ta rabeles end vaevu elule tagasi,» ütleb Jungvald-Hilkevitš. Kardinal Mazarini mängib eelmiseski filmis osalenud Anatoli Ravikovitš. Ent kellele antakse Jumala osa? Komsomolskaja Pravda reporter paneb ette, et Jungvald-Hilkevitš võiks kasutada sama nõksu, mis Eldar Rjazanov «Fantaasias Anderseni teemal», ning valida Jumalaks Vjatšeslav Tihhonov («Seitseteist kevadist hetke»). «Ma ju ei vänta paroodiat,» paneb vanameister säärast mõtet pahaks. Jumalat ja teisi taevariigi tegelasi polevat uues filmis üldse näha.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee