Pensioniseadus olgu pensionärisõbralik
Pensionärid on ligi viis aastat oodanud pensioniseadust. Riigikogus seisid pikka aega kolm pensioniseaduse eelnõu. Keskerakonna omas oli välja töötatud metoodika rubla ajal teenitud palkade ümberarvestuseks, eelnõu kooskõlastati pensionäride organisatsioonide, ametiühingute ja tööandjatega.
Möödunud aasta sügisel esitas valitsus neljanda eelnõu, mis oma keerulisuses on lihtsale pensionisaajale arusaamatu. Selle järgi ei saaks ca 400 000 praegust pensionäri palgast sõltuvat tööpensioni, nad on ebavõrdses seisus pärast 1999. aastat pensionile jääjatega. Eelnõus lubatud senise elatusrahade määra säilitamine külmutab selle võimaliku kasvu.
Veebruari lõpus hääletas Riigikogu varasemad pensioniseaduse eelnõud menetlusest välja, valitsuse eelnõu teine lugemine katkestati.
Pensionäride Liidu ja Pensionäride Ühenduse juhatuse ühises pöördumises valitsusele ja Riigikogule öeldakse, et ILO uuringute järgi on minimaalne toimetulekupiir 1200 krooni, see peab olema ka rahvapensioni ja miinimumpalga aluseks ning ka miinimumpension peab olema 1200 krooni. Veel nõutakse tervist kahjustavate ja raskete tööde lülitamist soodustingimustel pensioni saamise ja selleks vajaliku staaz^i arvestamise hulka, pensioniseaduse kõigile arusaadavat formuleerimist ning selle avalikustamist ajakirjanduses koos üle-eestilise arutelu tulemuste üldistamise ja arvestamisega enne seaduse kolmandat lugemist.
Oluline samm oleks 1200-kroonise minimaalpalga kehtestamine. 100 000 töötaja töötasu tõstmine 1200 kroonini toob sotsiaalkindlustuse eelarvesse täiendavalt 142 miljonit krooni.
Pensionäride organisatsioonid loodavad, et nende liikumist toetavad ka ametiühingud ja poliitilised parteid, kes peavad vajalikuks elanike sotsiaalsete tagatiste kindlustamist.
