Eesti uudised

Otsesaates esinedes tuli Arnold Rüütel endaga toime (163)

Kadri Paas , 22. august 2006, 00:00
KES KEDA? Hoolimata sellest, et president Rüütlit on kritiseeritud tema segasevõitu kõnemaneeri pärast, sai riigipea seekord otse-eetris peaaegu hästi hakkama.Foto: Marianne Loorents
Pühapäeva õhtul ETV eetris olnud otsesaate «Kas me sellist Eestit tahtsimegi?» külaline president Arnold Rüütel suutis teistega väidelda peaaegu lõpuni.

Draamateatri näitleja ja Kõrgema Lavakunstikooli kõneõppejõu Martin Veinmanni hinnangul sai president Rüütel otsesaates esinemisega korralikult hakkama.

«Põhireegel: kõnelemine peab olema arusaadav ühekordsel kuulamisel. Selle järgi tekib mulje. Ausalt öeldes polnud ma presidenti varem niimoodi otsesaates väitlemas näinudki, aga arvan, et ta sai normaalselt hakkama,» selgitab Veinmann.

Paraku jäi talle presidendi esinemine kohati siiski arusaamatuks. Näitleja hinnangul oli loogikast natuke kaugel Rüütli saatelõpus kõlanud märkus peaminister Andrus Ansipi aadressil.

«Igal inimesel väljendub õige enesetunne isemoodi. Lõpuks tekkisid saateosaliste vahel pinged. Võimalik, et president tahtis kokkuvõtlikult palju öelda, aga aeg oli piiratud ja ta kiirustas. Suurem osa kõnelevaid inimesi teeb vigu,» analüüsib Veinmann.

Suhtekorraldaja: president oli saateks hästi valmistunud

SL Õhtulehega rääkinud anonüümsust palunud suhtlemisspetsialisti hinnangul pidas Rüütel esimese saatepoole üsna hästi vastu.

«Riigipea sõnavõttudes oli sisuline mõte. Oli näha, et ta on esinemiseks valmistunud ning eri materjalidest andmeid kogunud. Saate teises pooles president väsis. Tema mõte ja lauseehitus takerdus. Kui ta saate lõpus Ansipit kritiseeris, jäi väljaöeldu hämaraks. Iseenesest Rüütel millegagi ei üllatunud ja Helle Nurmel (riigipea vaimses tervises kahelnud närviarst – toim.) on ikkagi õigus,» analüüsib asjatundja.

Postimehes president Arnold Rüütli vaimses tervises häireid täheldav Ida-Tallinna keskhaigla närviarst Helle Nurm kinnitab, et temagi vaatas saadet, kuid ei taha varem öeldule midagi lisada.

Suhtekorraldusfirma PR Partner juhataja Kirsti Ruul soovitab presidendile rohkem selliseid esinemisvõimalusi.

«Vestlussaate formaat sobib talle lühikesest uudise formaadist kahtlemata paremini. President oli saateks valmistunud, ta tuli avalikkuse ette mitme kindla sõnumiga, kusjuures ta esitas neid jõuliselt. See, et Arnold Rüütel ei kasutanud saates abimaterjale, oli vastus kõigile, kes viimasel ajal on kahtluse alla seadnud riigipea mälu ja suutlikkuse rahvaga ilma paberilt maha lugemata rääkida,» hindab Ruul ja ütleb, et presidendil on oma väljakujunenud maneer: «Kui ta püüaks üle võtta noorematele poliitikutele sageli omast teravat, vastanduvat ja välkkiiret reporteristiili, kaotaks ta oma toetajate usaldust. Tuleb meeles pidada, et suur osa Eesti inimesi ootab riigijuhilt just tasakaalukust, vanaisalikkust, rahulikkust ja väärikust.»

Paraku ei pääsenud Rüütel saate lõpuminuteil äpardusest. Ta pidas pikemat sorti kokkuvõtliku sõnavõtu, kus rääkis korraga üksteisemõistmisest, Jüriöö ülestõusust ja Vabadussõjast.

Kui saatejuhid Sulev Valner ja Ainar Ruussaar riigipead tema pikale veninud jutus katkestasid, palus ta veel kord sõna. Poolteisetunnise saate lõpuni oli jäänud ehk kuus-seitse minutit.

Andrus Ansip ei saanud etteheitest aru?

«Ma ühe lause ütlen veel. Ka härra Ansip, sinu sellest avaldusest, et kõik on kadunud ja kaotatud praegu tänase peaministrina samuti selle jutuajamise sellise avalduse tõttu,» sõnas Rüütel peaministri poole vaadates.

Enda nime kuulnud Ansip teritas kõrvu ja kortsutas kulmu. Seejärel pöördus ta lauanaabri Mart Laari poole, et mida president nüüd õieti mõtles. Laar oli samuti kimbatuses. Ansip ei suutnud talle öeldut ka eile lahti mõtestada. «Kõige paremaid selgitusi ETV saates öeldule saab anda vaid ütleja ise. Peaminister ei pidanud vajalikuks kommenteerida Arnold Rüütli pühapäevast esinemist,» vahendab Kateriin Leini valitsuse kommunikatsioonibüroost valitsusjuhi sõnu.

Presidendi avalike suhete nõuniku Eero Rauna sõnul oli riigipea enne teleesinemist pidanud neli kõnet: Eestis resideeruvatele suursaadikutele, 20. augusti klubis Toompeal, Kadrioru roosiaias ja Raekoja platsil. Ka käis president vaatamas Juhan Aare vastvalminud tõsielufilmi «Eestlased Kremlis».

«Minu meelest peaminister Ansip kõneles Keskerakonna ja Rahvaliidu leppest kui Eesti jaoks tagasiminekust. President selgitas, et tema seisukohalt oli see väljaütlemine niivõrd võimendatud või tasakaalust väljas, et ta pidas vajalikuks niimoodi korrigeerida. Et eesti rahval, kes telesaadet vaatasid, ei jääks sellist muljet, et nüüd on midagi kohutavalt pahasti või et meie elu ei arene edasi,» tõlgib nõunik riigipea mõtet.

«Läheneme asjasse analüütiliselt ja süsteemselt!»

Rüütel 15-16aastaste põlvkonna hääbumisest: «Ja siitki minu seisukoht: me peame optimeerima, ma tahan veel kord rõhutada seda, oma arengut, ja tasakaalustama selle kõiki faktoreid.»

Rüütel Eesti arengust: «Tahaks öelda, kui rääkida arengust, siis tuleks süsteemselt sellele läheneda ja püüda analüüsida seda samuti süsteemselt. Ma ütlesin, et sotsiaalmajanduslikku arengut on vaja tasakaalustada, optimeerida kõik arengufaktorid, põhilised arengufaktorid, aga lisaks sellele, on vaja tasakaalustada regionaalselt seda. /-/ Me peame optimeerima ka regionaalselt arengut ja siis me suudaksime oluliselt kiiremini positiivselt, ütleme, majandusarengu probleeme lahendada. Ja ma kutsun üles kõiki poliitilisi jõude just niimoodi asjale lähenema!»

Rüütel astmelisest tulumaksust: «Juba praegu on astmeline … astmeline, astmeline süsteem. See tähendab, et osa on maksust vabastatud ja 23protsendiline maksusüsteem. Ja ma ütleksin nii, et kindlasti on vaja seda jälgida ja diferentseerida veel edaspidi. Ja samal ajal peame jälgima inimarengu küsimusi, et optimeerida sotsiaalset olukorda. /-/ Nii et jällegi, läheneme asjasse analüütiliselt ja süsteemselt.»

Rüütli kokkuvõte: «Ma arvan, et see poolteist tundi me rääkisime mitmetest asjadest ja eelkõige majanduslikust arengust ja selle juurde ka sotsiaalsest arengust ja mina rõhutasin võib-olla korduvalt inimest kõige enam. /-/ Vähemalt mina tunnetasin, et me … mõistsime üksteist. Aga mul on väga kahju peaminister Mart Laari niisugusest avaldusest, et see on pööre läänest itta ja nii edasi ja nii edasi siia juurde kõik veel deklareeritud seisukohad, siia juurde deklareeritud seisukohad. /-/ Ma arvan, et kui me võtame tuhandeaastast eesti rahva ajalugu, siis me oleme … Ei ole tarvis kahe käe sõrmi, et kokku lugeda, kus me oleme koos tegutsenud. /-/ Väga põgusalt nimetaksin Jüriöö ülestõusu, kus üritasime ühiselt tegutseda, aga see ei õnnestunud kõik. Aga päris kindlasti Vabadussõda, kus me kõik koos läksime rindele selleks ja võitlesime selleks, et luua oma riik. /-/ Kaotasime selle riigi ja täna pühitsesime 15. aastapäeva, kus me suutsime selle riigi taastada. /-/ Saatejuhid katkestavad presidenti. Mul on … Ma ühe lause ütlen veel. Ka härra Ansip, sinu sellest avaldusest, et kõik on kadunud ja kaotatud praegu tänase peaministrina samuti selle jutuajamise sellise avalduse tõttu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee