Elu

«Tihtipeale lennatakse riietuse ja maailmavaate pärast peale hoopis meile.» (113)

Rainer Kerge , 29. aprill 2006, 00:00
 
«Meile on oluline rahvuslus, et Eestis oleksid eelistatud – nii majanduses kui ka sotsiaalsfäärides – eelkõige eestlased,» mõtestab ajakirjanduses Tartu skinheadide üheks liidriks tituleeritud Tauno Rahnu. «Riik peab ikka teenima rahvast, mitte rahvas riiki,» ütleb Urmas Virkmaa.

Täna (neljapäeval, 20. aprillil) on Adolf Hitleri 117. sünniaastapäev...

Tauno(t) ja Urmas(U) koos: Seda me arvasime, et see teema tuleb kohe esimesena üles.

Kas te tähistate seda kuidagi?

t: Ei, ei ole plaanis küll. Me ei pea Adolf Hitlerit oma liikumisega väga seotuks.*

Kust siis tuleb inimestel see mulje, et Hitler on teie liikumisega seotud... muide, kuidas teie liikumist üldse nimetama peaks, kuidas te ise end identifitseerite?

t: Kõige parem oleks öelda: äärmuslikumad rahvuslased.

U: Natsionalistid.

t: Jah, mitte natsionaalsotsialistid – need on kaks eri asja. Eestlasi on liiga vähe, et hakata arendama natsionaalsotsialismi ja mingit eluruumi laiendamist.

Aga mulje, et Hitler on meie liikumisega seotud, tuleb ehk sellest, et paljudel on jopede peal Teise maailmasõja aegne sümboolika: haakristid ja igasugused leegioni sümbolid. Aga see on rohkem seotud Eesti sõduritega, kes sõdisid Teises maailmasõjas Saksa poolel. Ja võib-olla aitab selle mulje tekkimisele kaasa ka see, et me peame kõvasti lugu Rudolf Hessist.

Milline on teie poliitiline maailmavaade?

U: Poliitiline maailmavaade?

t: Me ei ürita eriti sekkuda poliitikasse, see ei ole meie asi, poliitikat teevad need, kel on võimuiha nii suur, et nad sinna üles ronivad.

Aga meile on oluline rahvuslus, see, et oleks eelistatud – nii majanduses kui ka sotsiaalsfäärides – eelkõige eestlased ja vabariiklus. See Euroopa Liidu värk on üpriski vale Eesti rahva jaoks.

Võimalik, et varsti võetakse Türgi kah Euroopa Liitu...

Nojah, mulle tuleb meelde, et kui Euroopa Liiduga liitumine oli teemaks, siis räägiti hoopis teist juttu: «Mis? Türgi ei tule kunagi Euroopa Liitu!»

U:Riik peab ikka teenima rahvast, mitte rahvas riiki.

t: Jah, kui mõni vend arvab, et nii on õige ja valimiskampaaniad ehitatakse üles suurele rahale ja raha summutab inimeste normaalse mõtlemise, midagi pole parata. Meie oleme selle vastu ja me näitame seda aktiivselt välja.

Kuidas see aktiivselt väljanäitamine käib?

Korraldame ise üritusi, toetame Eesti Leegioni veteranide üritusi... ja lihtsalt ei lase igapäevaelus igal kuradima europröökajal endale pähe istuda. Kui ta tuleb ja hakkab midagi pushima, siis saab sama kõvasti vastu kah.

Millal on oma ideede eest võitlemisel põhjendatud füüsilise jõu kasutamine?

Oleneb, mis mastaabis vaadata. Kui üksikisiku tasemel, siis peaks füüsilise jõu kasutamine jääma enesekaitse piiridesse. Tihtipeale algavad konfliktid mitte meist, vaid sellest, et meie riietuse ja maailmavaate pärast lennatakse peale hoopis meile. Eriti kui mõned vennad on baarides veidike üle võtnud, tulevad nad seletama: mis asja te, mehed, siin üldse ajate?

U: Ja nende seas on just välismaalasi... Venelastest me ei räägigi...

t: Ja riiklikul tasandil – kui riigile tekib mingi oht, siis tuleb kasutada jõudu.

Seesama põhiseaduse 12. paragrahv, mis ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema poliitiliste veendumuste tõttu, ütleb ka, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema rahvuse, rassi, nahavärvuse ja usutunnistuse tõttu. Te olete sellega nõus?

Ütleme siis nii: nagu küla meile, nii meie külale. Mis te arvate, mille alusel meid kapo või politsei või ajakirjandus... ütleme siis välja – kotib? Meie riietuse, maailmavaate, arusaamade järgi – see on täpselt samasugune diskrimineerimine. Seal ei ole mingit vahet, kas mina ütlen neegrile, et tema koht ei ole siin, või siis mingi kapovend käib ja luurab mind.

Kapos olete te sagedased külalised?

Nad ei rakenda sellist poliitikat, et pidevalt kohvile kutsuda. Aga jah, siis, kui on tulemas mingid üritused ja värgid, suureneb ka kapo huvi ja tekivad väikesed sõnelused läbi telefoni.

Ütle site natuke aega tagasi, et neegri koht ei ole Eestis. Kus on neegri koht?

Oma kodumaal. Igal inimesel on oma kodumaa ja eelkõige seal on tema koht.

Kas Aafrika kui omanäolise loodusega ning geoloogiliselt ja klimaatiliselt põnev reisisihtpunkt oleks teile huvitav?

Hmmm. Reisida küll meeldib, aga ma arvan, et ma olen telekast juba nii palju neid ninasarvikuid ja lõvisid näinud, et mul on piisavalt... Eestiski on veel nii palju kohti, kus ma käinud pole.

Reisida teile meeldib. Kas te valite kuidagi spetsiaalselt oma sihtpunkte?

Ikka.

Mille alusel?

Teatud ajalooliste sündmuste toimumispaigad, näiteks, teatud lahingupaigad, teatud isikute sünnipaigad – sellised asjad pakuvad huvid.

Teid ei huvita need paigad, mis on väljaspool Euroopa kultuuriruumi? Islamimaad? Jaapan ja India võiksid olla väga põnevad.

Ma olen kaks aastat islamimaal olnud, nii et tänan, ei.

Mida te seal tegite?

Ajasin moslemeid automaadiga taga? (Nõukogude armee ajateenijana Taga-Kaukaasias – R. K.)

Kuidas teie peale seal vaadati?

Kui paganat. Sest ma sain seal esimest korda teada, et moslem võib aktsepteerida juute või kirstlasi – kuna neil on ka pühakirjad olemas –, aga ülejäänud on kõik paganad, kes tuleb kas allutada või tappa. See on neil koraanis kohe kirjas.

Õndsad on need, kes tallavad tolmuseid sõjateid uskmatute vastu.

Midagi niisugust.

Meie avaldusi ja kirjutisi peetakse rahvusliku viha õhutamiseks, aga kui me võtame kätte kas või sellesama vana testamendi või koraani, siis – kui palju vihkamist on seal sees! Aga keegi ei räägi sellest midagi.

Kas ülemaailme juutluse vandenõu on olemas?

Oh, tahaks teada. Tahaks teada. Jutte on ju nii palju.

Ma ei tea, kas ülemaailmne, aga teatud ringkonnad ajavad kindlasti oma ärisid ja värke väga kahtlaselt. Aga kuni sa ise pole varvast ukse vahele saanud, ei oska sa ju midagi täpselt öelda.

Ma saan aru, et juudid ei ole teie suurimad sõbrad.

Ei. Nad ei ole nagu üldse sõbrad.

Kui Eri Klas dirigeerib Arvo Pärdi loomingut, siis sinna kontserdile te ei lähe.

Kohe kindlasti mitte. Ja Baskini teatris ei käi.

Miks? See on ju hea kunst.

Jah, aga mul on oma raha ka muude asjade peale raisata. Ma arvan – neil jätkub seda rahakest niigi.

Mis eristab näiteks mind ja mõnd tublit juudi poissi?

Nooh, esiteks ta on ümber lõigatud.

Võimalik, et see tuleb talle naistega suheldes kasuks.

Nooh, oleneb naistest, jah. Aga, ei tea ju, inimesed on nii erinevad. Ma ei tea, ma ju ei suhtle nendega, ma ei tea, mis rahvas nad on ja nii ja naa... aga sionismi tõttu – ja enamus juute toetab seda – on see mittesallimine laienenud kõikidele juutidele.

USA viisat teile vist ei anta?

Pole proovinud, aga ma kardan küll, et mitte. Ma olen ju teatud paragrahvide järgi karistatud.**

Üks põhjus, miks skinheadlus või nagu teie nimetasite – marurahvuslus – aeg-ajalt päevakorda kerkib, on see, et mõni välismaalane tunneb end teinekord solvatuna lühikest soengut ja Teise maailmasõja aegset Saksa sümboolikat kandva seltskonna poolt. Miks sellised solvamised aset leiavad?

See on nüüd laiem värk. Tegelikult on asja mõte selles, et tekitada olukord…

U: …tekitada ebameeldivust…

t: …jah, et... need juhtumid ei ole kunagi plaanitud...

... et läheme linna peale neegreid otsima?

Asja mõte on tekitada olukord, kus meile mittesoovitavad isikud tunneksidki ennast siin ebakindlalt ja et kui nad siit lahkuvad, jõuaks see sõnum edasi. Ja tänu sellele ehk nii mõnigi vend, kes mõtleb tulla siia Eestisse juuri ajama, otsustab ümber.

U: See isik, kes tuleb siia reisima ja kui teda siin solvatakse, siis – kui ta siin vaid reisib – ei tohiks ta võtta seda solvanguna.

See on kindlasti väga keeruline.

Meil ei ole midagi selle vastu, kui siia tuleb mõni üliõpilane, maksab ülikoolile oma raha, õpib siin ära ja läheb minema. Ok – raha on toodud, haridus on saadud, nüüd mine tagasi oma riiki ja aita seda üles ehitada.

Aga kui keegi tahab lihtsalt mugavuse pärast siia jääda, siis see on meile vastuvõetamatu. Iga inimese kohus on eelkõige töötada oma rahva ja maa heaks.

Jah, on olemas sõjapõgenikud, kes olude sunnil peavad lahkuma, see ei sõltu neist, aga kui olukord on rahunenud, on aeg tagasi minna ja oma sõjast laastatud maa üles ehitada. Aga mitte – nagu see põhjamaades on – istuda ja saada abiraha. Tööle ei minda ja – millega hakkavad paljud sisserännanud tegelema? – Kuritegevusega!

U: Väga palju kuritegelikke grupeeringuid on just sisserännanud rahvustest.

t: Eestis on niigi mitte-eestlaste protsent selline, et hullemat olukorda ühes rahvusriigis olla ei saa. Ja sellepärast tulebki neile kuradima euroametnikele selgeks teha, mis olukord meil siin on. Ja siis alles hakata rääkima kvootidest ja värkidest – palju ja keda peab siia veel sisse laskma. Kui meil on praegugi Eestis 40 protsenti välismaalasi, siis minna pole enam kuhugi.

Eestlaste olukord on tulevikuväljavaadetes ikka väga nigel.

No aga tulevad lõuna poolt muulased, võtavad teenindusasutused üle, teeninduskultuur paraneb…

…loovad oma getod, hakkavad eraldi hoidma, nõuavad oma traditsioonide sisseviimist. Kui miski ei meeldi, ronivad tänavale, panevad autod põlema. Tore tulevik!

Nii on igal pool: Rootsis, Soomes. Näiteks Stockholmi metroos ma ei soovita õhtuti üksi jõlkuda.

Tuleme veel kord selle teisest rassist turisti või vahetusüliõpilase juurde tagasi. Inimesed, kes talle oma meelsust näitavad, ei tea ju, kas ta on siin turist, kas ta õpib siin või tuli siia näiteks korea restorani tööle. Ja kui turistile näidata, et ta ei ole siin oodatud, siis – see ei ole lihtsalt viisakas!

Me ei ole väitnudki, et me nüüd üritame oma asja ajamisel väga viisakad olla. See ei tule kuidagi välja.

Aga – Tartu on piisavalt väike linn ja info liigub üpris kiiresti. Me teame piisavalt hästi, kes meil on, kus nad on ja mida nad siin teevad. Kus elavad mustlased, kus elavad neegrid, kus teised; kes käib ülikoolis, kes tööl. See info jõuab meieni päris kiiresti ja vastavalt sellele ka käitutakse.

Mis on see piir, milleni te olete valmis käituma?

Te mõtlete inimesega tänaval? Noortele on sõnum edasi antud, et verbaalsest suhtlemisest kaugemale ei tohiks laskuda. Muidu tekitab see meile endale rohkem kahju. Sest kui iga skinn mingi jama pärast ära topitakse, siis ei mängi välja. Meie ressursid ei ole piisavalt suured, et saaksime kohe uusi mehi tänavale saata.

Teil on organisatsioon?

Ei. Kohe kindlasti mitte.

Aga te rääkisite siin ju noortele sõnumi andmisest, nende tänavale saatmisest.

Ei, organisatsiooni meil ei ole, ja see on taotluslik. Iga organisatsiooniga kaasnevad teatud miinused. Kui ta on lõtv sõpruskond, siis vastutab igaüks enda eest, aga kui oleks organisatsioon, siis rünnataks ju kõigepealt tippu – pea maha ja organisatsioon on läbi.

Aga omavaheline tihe suhtlus on olemas. Te räägite poistele, et ei ole mõtet meelega suurtesse pahandustesse sattuda?

Jah, ikka. See tehakse noortele kiiresti selgeks, et nad purjus peaga linna peal ei lällaks. Nii kui mõni uus vend pea paljaks ajab ja mundri selga tõmbab, siis kutsutakse ta kohe väiksele... noh, ütleme siis, et kah kohvile. Uuritakse, mis vend ta on.

Paljud pärast taolist kohvil käiku lasevad jälle juustel õlgadeni kasvada?

Mõned ikka. Paljud noored aga vaatavad teatud jõude ja otsivad meie pundist lihtsalt kaitset – kas mingite isiklike alaväärsuskomplekside varjamiseks või mille tahes eest. Ja kui vennal ideed kui sellist taga ei ole ja vend tahab lihtsalt selle pärast tulla, et kaasas jõlkuda ja öelda, et mina olen nüüd kah... Siis selliseid vendi eriti ei tahaks.

Ajaloohuvi ning eesti keele ja meele hoidmise ja edendamise kõrval ühendab skinne ka militaarkirg.

Jah, see seostub ajalooga ja sellega, et nendest Eesti meestest, kes Teises maailmasõjas Saksa poole peal sõdisid, riigi tasandil lugu ei peeta. Meie tahame näidata oma austust nendele meestele, kes siis sõdisid. Seepärast me käime nende kokkutulekutel.

Varsti pole nendest meestest enam ühtegi alles, keegi peab nende au edasi viima. On viimane aeg nendega rääkida, neid kuulata.

See on sigadus, et Narva rindel võidelnud Harald Nugiseks pole veel saanud Kotkaristi?

Kui nüüd hakata vaatama nende autasude devalveerumist, siis (ma isiklikult ei ole härra Nugiseksiga kohtunud, aga paljud meie omadest on tal külas käinud) ma kardan, et ta võib-olla enam ei tahagi seda. Sest kui meie riigi autasusid antakse väga kuradima «ägedatele» vendadele ja kommaritele, siis – kas on nendega ühes reas seista hea. Ma ei tea, see on küsimus härra Nugiseksile.

Kas skinheadid päevitavad?

/Paus – R. K./

U:Suvel pikas dressis ikka ringi ei liigu.

t: Ma ei tea, kas nüüd taotluslikult… Võib-olla päevitab kah mõni.

*Neljapäeva hommikul kell üksteist kõrtsis kohtudes on Urmas ja Tauno pidulikes mustades ülikondades ja nende omavahelise jutu katketest jääb mulje, et peagi algab kuskil mingi koosviibimine. 25 tundi hiljem Kalevipoja kuju juures, kus mehed poseerivad fotograafile oma tavavormides, küsin: «Kindel, et eilne üritus polnud kuidagi Adolf Hitleri sünniaastapäevaga seotud?» Tauno kommenteerib: «Ei kommentaari.» Luban, et panen selle kirja. «Pane,» lubab Tauno.

**19. juunil 2001 tunnistas Tartu maakohus Tauno Rahnu süüdi KrK § 72 lg 1 järgi (rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamise eest), määrates karistuseks 6 kuud vabaduskaotust tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Süüdistuse kohaselt koondas Tauno Rahnu enda kirjutatud rassistlikud luuletused koguks «Valged alustavad ja võidavad», mida valmistas 50 eksemplari, millest jõudis müüa või tasuta ära jagada 45 eksemplari.

Luulekogu valmistamine ja levitamine toimus 2001. aasta veebruarist kuni 2001. aasta 21. aprillini.

Tartu politsei juht: Skinheadide probleem on meediamull

«Suure probleemina skinheadid turvalisuses ei positsioneeru,» teab ajakirjanduses skinnipealinnaks tituleeritud Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemets .

Politseiniku hinnangut, et skinheadide probleem Tartus on meediamull, toestab statistika: 2003.–2005. aastani on Tartus registreeritud 368 vägivallaga seotud avaliku korra rikkumist, millest kolm on seotud isikutega, kes on püüdnud näidata end skinheadidena. «Erinevalt nende positsioonist, on skinheadide teemal hästi suur kajastus,» paljastab Koemets fakti. Ja analüüsib selle tagamaid: «Võimalik, et meil on kõige muuga nii hästi, et sellest pole midagi rääkida. Viimane küsitlus, mis puudutas nii rahulolu politsei tööga kui ka inimeste hirme, näitas, et järjest rohkem suureneb inimeste kartus liikluse ees, kuna see on reaalne oht. Ning järjest väheneb vägivalla- ja ründeoht ja tänaval enda ebaturvaliselt tundmine.» Et näiteks teisest rassist välistudeng end Tartu tänavail kindlamini tunneks, korraldavad politseinikud ülikooli tulnud võõramaalastele sügiseti kuritegevus- ja kultuuriruumi tutvustavaid koosviibimisi. Seal selgitatakse näiteks sedagi, et kui laps kilkab tänaval musta onu nähes neeger!, ei tähenda see, et ta vanemad oleksid rassistid. Ja loomulikul soovitab politsei juhtumitest, kus skinheadi välimusega inimesed välismaalasi solvavad või tülitavad, kohe neile teada anda, et nad ei peaks infot taoliste intsidentide kohta kuulma meediast.

Rainer Kerge

Eestis on sadakond skinheadi

Eestis ei ole äärmuslikke vaateid propageerivatel ühendustel märkimisväärset liikmeskonda. Hinnanguliselt on Eestis sadakond skinhead´i. Eri linnades tegutsevad skinhead´ide rühmitused ei ole koondunud ühtseks organisatsiooniks ning neil ei ole ühist juhti või juhtorganit. Kõige organiseeritumad on Tartus ja Lõuna-Eestis elavad skinhead´id. Kaitsepolitsei mõningane huvi Eestis tegutsevate skinhead´ide vastu on tingitud eelkõige sellest, et osa nende ideoloogilisest maailmavaatest on kindlate sotsiaalsete-, rassi- ja rahvusgruppide suhtes selgelt sallimatu. Ideoloogiline sallimatus võib aga mõningatel juhtudel üle kasvada vägivallaks nende inimgruppide esindajate suhtes või siis sotsiaalse vaenu õhutamiseks äärmuslike vaadete propageerimisel. Seni aset leidnud ja skinhead´idega seostatavad üksikud sotsiaalse vaenu elementidega juhtumid on toime pannud üksikisikud, mitte rühmitused. Sellest hoolimata, et Eestis on viimastel aastatel olnud suhteliselt vähe äärmuslikke vaateid omavate isikute poolt toime pandud seaduserikkumisi, jäävad äärmuslikke ideid propageerivad rühmitused ja nende liikmed endiselt kaitsepolitsei kõrgendatud tähelepanu alla, kuna nad võivad oma ideede propageerimisel ja oma tegevusele tähelepanu tõmbamiseks kasutada vägivalda või muid seadusevastaseid võtteid.

Henno Kuurmann, kaitsepolitseiameti komissar

Mida tähendab white power?

Mida tähendab white power? Mida sellega öelda tahetakse?

Tauno Rahnu : Seda tahetaksegi öelda, issand jumal, et valged peaksid nagu valgetega koos olema… ütleme nii… sugulises mõttes. Ja valge jõud tekkis ju vastukaaluks black power´ile. Kui black power it vaadatakse kui normaalset asja, siis samamoodi peaks vaadatama ka white power´i peale.

Mis alal või kuidas on valge mees parem kui must mees või kollane mees või savikarva mees?

Ma ei tea, ma ei ole nii kõva antropoloog. Aga Arnold Toynbee on oma suures raamatus ju pannud kirja, et kui vaadata läbi ajaloo tsivilisatsioone, siis ainuke rass, mis ei ole tekitanud ühtegi ajalukku jälge jätnud tsivilisatsiooni, on must rass. Aga need ei ole minu sõnad. Ja USA ülikoolides antakse ju mustadele sisseastumisel boonuspunkte, kuna neil pidavat olema raskem kõike seda omandada.

OMAS ELEMENDIS: Pildistamiseks Tartus Kalevipoja samba esise platsi (Pirogovi platsile linnavalitsuse akende alla ei hakka minema) välja pakkunud Urmas Virkmaa ja Tauno Rahnu demonst-reerivad tüüpilisi skinheadi rõivastuselemente: lendurijopet, üleskääritud teksaseid, korralikke saapaid. Algupärand: lihtne tööliseriie.

Aga miks meeste soeng nii lühike on?

«Sa kakelnud oled?» küsib Tauno ja krabab näitlikult Urmase pead: «Katsu siit kinni haarata!»

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee