Eesti uudised

Presidendikandidaat Jaak Aaviksoo: Minu südametunnistus on puhas! (27)

Eve Heinla , 7. aprill 2006, 00:00
MITME NÄOGA MEES? Rektor Jaak Aaviksoo on nüüd ka presidendikandidaat. Ettenägelikult pihtis ta nüüd oma kontaktidest KGBga.Foto: Aldo Luud
Rektor Jaak Aaviksoo pihtis intervjuus Eesti Ekspressile oma kontaktidest KGBga ja andis mõista, et võis pisiasjades anda julgeolekule infot. Suhtekorraldusspetsialisti Ivo Rulli hinnangul näitab see, et ta võtab kandideerimist väga tõsiselt.

«Enne Tartu Ülikooli rektoriks kandideerimist ta sel teemal ju ei rääkinud,» märgib suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja Ivo Rull. «Sinna kandideerides poleks keegi talle selliste argumentidega kallale tulnud. Aga nüüd saab Aaviksoo aru, et võib jõuda üsna kaugele. Varem või hiljem tema kunagised kontaktid ka avalikkuse ette tuuakse ning on õigem ise ära rääkida,» arutleb Rull.

Res Publica ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna presidendikandidaat, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütleb, et rääkis pika intervjuu ajal ka paljust muust. Et just selline osa välja valiti, tuli ka talle natuke üllatusena. Aga nii leht otsustas ja tal midagi ette heita pole.

Andis ausaid vastuseid

«Mulle endale küll sellist muljet ei jäänud, et see lugu oli ajastatud just päevaks, kui presidendikandidaatide nimed ametlikult välja käidi. See, mis seal ilmus, vastab täiel määral tõele,» märgib ta.

«Ma püüdsin anda ausaid vastuseid oma mineviku kohta ja iga inimene peab ise vastu võtma otsuse, mida ta sellest arvab. Ma ei oska muud midagi lisada, kui et need olid minu ausad vastused seal.»

Te ei karda, et selle loo põhjal arvatakse, et te olite KGB koputaja?

«Ma tean, et olen nüüd erilise luubi all. Minu asi on öelda, mida ma oma minevikust tean ja millega ma olen hakkama saanud. Ja Eesti rahval või valijameestel on õigus arvata, mida nad soovivad.»

Kui palju konkreetselt KGBga kontakte oli?

«Ma ütlesin seal intervjuus ka päris täpselt, et need korrad, kui ma võin öelda, et minu partner end tuvastas, neid oligi vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Aga no kes nõukogude ajal vähegi elas… Kui üliõpilane olin, siis öeldi, et meil on igal kursusel koputaja. Mina ei tea, kas oli või ei olnud, aga ma arvan, et ma oma ülikooliaastatest tean nii mõndagi inimest, kelle juuresolekul ma oma suu koomal hoidsin. Kas temaga jutuajamine oli kontakt või ei olnud, noh… aga kogu see jutt, mida ma rääkisin oli ausalt öeldud ja on ka ausalt kirja pandud.»

Aaviksoo arvab, et aeg näitab, mida see intervjuu endaga kaasa toob. Ta lisab, et on alati valmis vastama lisaküsimustele, kui keegi soovib neid esitada.

Ent ta kinnitab, et tema poolt pole tegu mingi PR-trikiga, et ennetada rahva huvi oma mineviku vastu.

Suhtekorralduslikult hästi tehtud

Ivo Rull arvab, et Aaviksoo soovis oma võimaliku luukere võimalikult vara ise välja tuua, et maandada šantaaži või ajakirjandusliku skandaali tekitamise võimalused.

«Kui ta teadis, et 70ndatel või 80ndatel KGB tema vastu huvi tundis ja et sellest on ka kuskil arhiivides mingi jälg. Kui need paberid tuleksid välja augusti alguses, oleks see talle tunduvalt ebameeldivam,» peab Rull suhtekorralduslikult Aaviksoo avameelset juttu väga õigeks.

«Tulemus on siin nii või teisiti talle hea, ja presidendikandidaat on oma oponentide võimaliku süüdistuse juba päevakorrast maha võtnud,» arutleb Rull.

Ka see, et Aaviksoo ei lasku detailidesse, on tema sõnul hästi tehtud.

«Sellest on juba umbes 30 aastat möödas ja kõike võib- olla ei mäletagi. Väga detailidesse minnes jääks jälle vastupidine mulje, et ta oligi mingi faktide korjaja ja vahendaja…»

Rull lisab, et KGB teema on lõputu nõiaring. «Sa võid ju öelda, et pole koostööd teinud, aga mõjub see pigem vastupidiselt. Alati jäävad küsimused üles, täit tõde on raske kokku saada.»

Aaviksoo presidendikandidaadiks esitanud sotsiaaldemokraatide juht Ivari Padar ütleb, et on lugenud Eesti Ekspressist vaid pealkirja. Ta ei pane imeks, et Aaviksoo võis KGBga kokku puutuda, olulisem on see, kellest sai kaastööline.

Samuti Aaviksoo seljataha asunud Res Publica esimees Taavi Veskimägi vabandab, et pole terve päeva jooksul aega leidnud nimetatud artiklit lugeda.

Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas, üks Res Publicaga ühinemise eestvedajaid, on ettevaatlik ega soovi Res Publica esitatud kandidaadi kohta praegu midagi arvata.

«Presidendikandidaatide kohta me hakkame midagi arvama alles kuu aja pärast. Ma ei usu, et kõike peaks nägema nüüd sellest aspektist lähtudes,» kostab ta.

«Noh… Nii et niisuguseid väljakutseid, niisuguste faktidega kokkupuutumine ka teadusasutuses, kus käisid välisteadlased, kelle kohta me kõik pidime kirjutama, mis nad rääkisid ja mis nad tegid – selle kirja panemine oli… Oli keeruline. Me ju teadsime, kuhu need andmed lõpuks kokku korjatakse. Selle sõnastuse leidmine niimoodi, et ta ühest küljest ei oleks ilmselge vale, aga teisest küljest ei oleks vastuolus enda südametunnistusega, oli ka omaette ülesanne. Aga ma arvan, et väga paljud inimesed oskasid nendes olukordades jääda iseenda vastu ausaks. /---/»

Oskate äkki nimetada nimesid, kes teiega vestlesid? On nad ka ehk praegu avalikus elus tegevad?

«Ei. Üks nimi, kellest ma tean, et ta on tegev, oli Tartu julgeoleku ülem Anti Talur. /---/ Aga teised olid valdavalt vene perekonnanimede või varjunimedega inimesed. /---/

Mitu korda teiega vesteldi?

«Teate, seda kõike on niimoodi raske öelda. Kui rääkida konkreetsetest ettepanekutest, siis arvan, et neid annab kokku lugeda ühe käe sõrmedel /---/.

Kas teie enda südametunnistus on selles mõttes puhas, et saate endale öelda: neis kontaktides polnud midagi, mida nüüd peaks kahetsema?

(Ohkab) «Midagi olulist, mida ma tahaksin varjata, mida ma arvan, et poleks pidanud või tohtinud teha – ma ei arva, et oleks midagi niisugust, mida võiks leida. /---/»

Viimane küsimus sellel teemal. Kas te olete eelneva jutu taustal kindel, et teie kohta ei leidu mingisugust toimikut, mis ühel hetkel kuskilt välja ujub? /---/

«Ma arvan, et mu kohta peab kindlasti toimik olema. Sest ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et minu meelest oli mingi nimekiri inimestest, kellel oli lubatud välismaalastega suhelda. /---/ Nii, et midagi päris kindlasti on, aga mina peaksin silmas seda, kas sellest on sündinud kellelegi või millelegi kurja. Mul on õhtuti hea ja rahulik magama minna. Kurja ei ole sündinud.»

Väljavõte Eesti Ekspressi intervjuust

Ennetav PR-trikk

Mart Laar on Lennart Meri isa Georg Meri KGB-minevikku paljastanud anonüümkirjade saatmisest Liivimaa Kroonika ja Eesti Ekspressi toimetustesse omal ajal rääkinud järgmist: «Niikuinii oli teada, et teatud inimesed viivad Rahvaliidu kontorisse Lennarti vastast komprat. Kui igas asjas Pruulit süüdistada ei saa, siis tolle KGB-motiivi väljatoomine on küll tõsi. Meie loogika oli see, et kui välja käia üks täismõõduline vale, siis hilisemad valed kahvatuvad.»

«See ei vasta tõele, aga mul pole mingit tahtmist tänasel päeval poliitilisi pisirähklemisi meenutada,» kommenteeris Pruuli napilt Laari juttu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee