Eesti uudised

Vassimine Estonia huku ümber jätkub (62)

Kadri Paas , 31. märts 2006 00:00
MIKS? KUIDAS? MILLAL? Riigiprokurör Margus Kurmi esitletud raport esitab küsimusi, millega on juba aastaid tegelnud nn. vandenõuteoreetikud Jutta Rabe ja Rootsi insener Anders Björkman.Foto: Tiina Kõrtsini
Valitsus avalikustas eile Estonial toimunud sõjatehnika vedu uurinud komisjoni raporti, millest selgub, et Estonia huku põhjusi uurinud rahvusvaheline komisjon pole vastanud mitmetele olulistele küsimustele.

Kahtlasevõitu asjaolud ilmnesid tuukrisalvestiste vaatlemisel. Kassettidel katkeb film mitu korda ning jätkub uuest kohast, mida võib järeldada filmil olevatelt kellaaja ja sügavuse näitudelt. Pole selge, kas vahepeal vajutati «paus»-nuppu või on filmi monteeritud.

Uurimiskomisjoni juht riigiprokurör Margus Kurm ütleb, et lõppraportis pole vastust küsimusele, kuidas pääses hukuööl vesi autoteki all olevatele tekkidele.

«Kui vesi poleks autoteki alla pääsenud, oleks laev jäänud põhi ülespoole hulpima, kuid Estonia vajus põhja,» ütleb Kurm. Ta märgib, et autoteki alused tekid on veekindlate vaheseintega eraldatud, seega pidi Estonia uppumisel igasse autoteki alusesse ruumi vesi kuidagi tee leidma.

Kas ramp üldse avanes?

Samuti on vastamata küsimus, millal ja miks laevavisiiri taga olev ramp avanes. Lõpparuandes on kirjas, et vesi tungis laeva rambi kaudu.

«See väide on aga vastuolus mõne tunnistaja ütlusega,» kinnitab Kurm. Enne kella 1.25 paiku masinaruumist lahkumist ei nähtud kordagi, et ramp olnuks avatud. Laeva kreen oli ruumist lahkumisel aga juba umbes 30 kraadi. Veelgi enam, ramp võis mitme tunnistaja kirjelduse kohaselt olla suletud asendis ka siis, kui laev oli juba täielikult külili vajunud.

«Ramp oli suletud veel 5–10 minutit pärast kreeni,» sõnab Kurm. Seega pidi avaus, millest vesi sisse tungis, olema kordades väiksem kui lõppraport kirjeldab.

Kolmas oluline punkt on Kurmi sõnul see, et rohkem kui pooled pääsenutest ning enamik ülevalolnuid kuulsid enne vee sissetungimist üht-kaht-kolme tugevat tõuget või pauku. Kurmi kinnitusel ei ole ühiskomisjon analüüsinud enam kui poolte laevahukust pääsenud inimeste ütlusi, mille kohaselt oli enne laeva kreeni vajumist kostnud laeva alumisest osast kaks-kolm tugevat lööki. Lõppraport ei kajasta, millest need löögid tingitud olid.

«Me ei saa öelda, et rahvusvahelise uurimiskomisjoni järeldused olid valed, kuid lõpparuanne on kritiseeritav. Selle aruande alusel on raske ümber lükata alternatiivseid hukuversioone,» ütleb Kurm.

Keres on suur auk

Ta lisab, et raske on ka ümber lükata väiteid, nagu oleks laevakeres suur auk, kuna rahvusvaheline uurimiskomisjon ei ole filminud vee all lebavat laevakeret kogu ulatuses.

Kurm küsis kirjeldatud vastuolude kohta selgitust ka ühiskomisjoni liikmetelt – Uno Laurilt, Ann-Louise Eksborgilt, Kari Lehtolalt ja Tuomo Karppinenilt. Keegi neist polnud selgitusteks valmis, väites, et vajavad aega teema meeldetuletamiseks.

Kurmi komisjoni valduses on videokassett, millel on intervjuu inimesega, kes väidab, et osales tuukrina laevavraki juures toimunud tuukriuuringutel juba mõned päevad pärast õnnetust. Tema ülesandeks oli uurida ja filmida laeva vööriosa, kust ta avastas laeva paremast pardast suure plahvatuse tunnustega augu.

Auk oli pikliku kujuga, hinnanguliselt umbes neli meetrit kõrge ning ulatus nii veepiirist alla- kui ka ülespoole. Kurmiga nimetatud isik kohtuma ei nõustunud, väites, et sellest asjast rääkimine on talle vaid pahandusi tekitanud. Rootslased on riigiprokurörile andnud isiku väidete kohta ebamääraseid ja vastukäivaid selgitusi.

Tuuker on maininud lisaks kahe inimese nimesid, kes samuti sukeldumisoperatsioonis osalesid. Üks neist, väidetav tuukrite juht, oli siis ja on ka praegu Rootsi kaitsejõudude mereväeohvitser. Komisjon pöördus erinevate Rootsi ametiisikute poole sooviga nimetatud ohvitseriga kohtuda, kuid tulemusteta. Viimati edastati Kurmile sõnum, et ohvitser on kohtumisest keeldunud.

Estonia vöörivisiir leiti 18. oktoobril 1994. Komisjonil on aga alust arvata, et tegelikult leiti visiir ja seda filmiti juba üheksa päeva varem. Nimelt on komisjoni valduses koopia käsikirjalisest rootsikeelsest faksist, mille on saatnud Tuomo Karppinen Börje Stenströmile 10. oktoobril 1994. Faksi saatmise kuupäev on näha nii faksiaparaadi automaatkirjelt lehe ülaservas kui ka kirja paremast ülanurgast, kuhu autor on selle kirjutanud käsitsi. Kirjas ütleb autor, et nad läksid merele juba pühapäeval (9. oktoobril), sest arvasid, et on sonariga visiiri leidnud.

Samuti ütleb autor, et nad filmisid visiiri ja rampi. Kohtumisel Kurmiga võttis Karppinen omaks, et kiri on tema kirjutatud, kuid keeldus igasugustest kommentaaridest.

Tuukrid tõid kajutist kohvri

Tuukrifirma poolt üle antud videokassetil on näha, kuidas tuukrid otsivad 6. teki kajutitest ühe inimese kohvrit, mille nad lõpuks leiavad ja kaasa võtavad. See on fikseeritud videokasseti logis. Kurmiga kohtumisel eitas operatsiooni juhtinud Johan Franson, et mingit kohvrit oleks otsitud.

Rootsi Estonia parlamendigrupp on öelnud, et avastas mitmeid täiendavaid asjaolusid, mida rahvusvaheline uurimiskomisjon ilmselt ei teadnud ning mille tõttu uurimise jätkamine on hädavajalik. Muuhulgas leiavad ka nemad, et laev ei saanud seni kirjeldatud viisil nii kiiresti uppuda.

Rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuande järgi oli laevahuku põhjus konstruktsiooniviga.

Tallinnast Stockholmi teel olnud 13 600tonnine parvlaev Estonia uppus Läänemerel 28. septembri öösel 1994. Õnnetuses hukkus 852 ja sellest pääses eluga 137 inimest.

Valitsus pikendas Kurmi juhitava komisjoni tööd.

Ameerika Ühendriikide Julgeolekuagentuuril on kolm Estonia hukku puudutavat dokumenti. Need on salastatud.

Kas Soomes ja Rootsis on laevahukku puudutavaid salastatud materjale, komisjon ei tea.

Ühiskomisjon ei kasutanud kõiki võimalusi selgitamaks plahvatuse toimumist visiiri kinnituskohtades.

Laevakere väliskülje vaatluse kassettidel katkeb film mitu korda ning jätkub uuest kohast.

Avaus oli kordades väiksem sellest, millest lähtus ühiskomisjon.

On küsitav, kas enne visiiri eraldumist ja rambi avanemist sai autoteki uste vahelt pressida vett läbi niipalju, et seda võis näha voolamas 1. teki koridoris ja tungimas kajutitesse.

Salvestatud on intervjuu inimesega, kes väidab, et ta osales tuukrina laevavraki juures toimunud tuukriuuringutel juba mõned päevad pärast õnnetust.

Rootsi ametiisikud on komisjoni esimehele andnud isiku ütluste kohta ebamääraseid ja vastukäivaid kommentaare.

Visiir leiti tegelikult ja seda filmiti juba üheksa päeva varem. Asjaga seotud ühiskomisjoni liige keeldus kategooriliselt igasugustest kommentaaridest.

Tuukrid otsivad 6. teki kajutitest ühe isiku kohvrit, mille nad lõpuks leiavad ja kaasa võtavad.

Rootslased keelasid komisjoni liikmetel Estonia vrakki uurinud tuukritega kõnelemast.

Aitab varjamisest

Riigikogu Estonia relvaveo uurimiskomisjoni keskerakondlasest aseesimehe Evelyn Sepa sõnul on avalikustatud raporti järelduses esimene Eesti-poolne ametlik märguanne, et asjad ei ole korras. «Raporti järelduste avalikustamisega antakse selgelt teada, et Eestit senini lõputu rahulolu ja kindlameelsus rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppraporti suhtes enam ei rahulda. See on märk ka riigi poisipõlve lõppemisest,» ütleb Sepp. Tema sõnul peab valitsus veenma Rootsi ja Soome valitsusi avama laevahuku põhjuste uus uurimine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee