Eesti uudised

Lennart Meri elu lugu (10)

15. märts 2006, 00:00
Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas. Ta isa oli diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija Georg-Peeter Meri (1900–1983). Ema Alice-Brigitta (sünd. Engmann) Meri.

Abielud:

Regina Meriga (Ojavere, 1932), kellega sündisid pojad Mart (15. veebruaril 1959) ja Kristjan-Aapo (1966).

Helle Meriga (aastani 1992 Pihlak, 1949), kellega sündis tütar Tuule (1985).

Vend:

Peeter-Hindrek (sündinud 21. märtsil 1934. aastal Berliinis).

Haridus:

Aastast 1935. õppis Berliini 164. rahvakoolis.

Aastast 1938 õppis Pariisis Janson de Sally lütseumis.

Aastal 1948 lõpetas Tallinna 10. keskkooli.

Aastal 1953 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude.

Karjäär:

1941.–1946. aastani oli Lennart Meri koos perega küüditatud Siberisse. Alustas kaheteistaastaselt töömeheteed metsatöölisena. Hiljem oli kartulikoorija ja metsaparvetaja.

Ülikooli lõpetamise järel töötas 1953–1955 Tartus Vanemuise teatris kirjandusliku toimetajana ning oli ka Tartu kunstikooli õppejõud.

1955–1961 töötas Eesti Raadio toimetajana.

1963–1968 töötas stuudio Tallinnfilm stsenaristina. 1968–1971 ja 1986–1988 oli sama stuudio toimetaja.

1985–1987 Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär.

Eesti Instituudi asutaja ja esimene direktor 1988–1990.

Sai aprillis 1990 Edgar Savisaare juhitud valitsuse välisministriks.

23. aprillist 6. oktoobrini 1992 oli Lennart Meri Eesti Vabariigi suursaadik Soomes.

Eesti Vabariigi presidendi vande andis riigikogu ees 6. oktoobril 1992. aastal.

20. septembril 1996. aastal valiti valimiskogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.

Lennart Meri riigijuhiaeg lõppes koos Arnold Rüütli ametivande andmisega riigikogu ees 8. oktoobril 2001. Sellest ajast oli ta pensionär.

Looming

Raamatud

1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes".

1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil".

1964 "Tulemägede maal".

1974 "Virmaliste väraval".

1976 "Hõbevalge".

1977 "Lähenevad rannad".

1981 soomekeelne brošüür šamanismist.

1984 "Hõbevalgem".

1989 "1940. aasta Eestis", autorite kollektiiv.

1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro".

1996 "Presidendikõned".

2001 "Riigimured".

Tõlkeid

1959 J. Osborne, "Vaata raevus tagasi".

1961 G. Greene, "Meie mees Havannas".

1963 A. Solženitsõn, "Üks päev Ivan Denissovitši elus".

1970 J. Bruller, "Ebaloomad".

1973 P. Boulle, "Ahvide planeet".

1996 A. Ayme, "Mees, kes käib läbi seina".

Filmid

1971 "Veelinnurahvas".

1977 "Linnutee tuuled".

1986 "Kaleva hääled" (III Nõukogude Eesti filmifestivali parim populaarteaduslik film).

1989 "Toorumi pojad".

1997 "Šamaan".

1969 toimetas "Tallinnfilmi" kultusteose "Viimne reliikvia".

Temast tehtud filmid: 1992 "Eesti esimene kodanik" (rež. M. Soosaar) ja "Mina, Lennart Meri" (rež. A. Sööt).

Autasud, tunnustused ja liikmelisus

1963 Eesti Kirjanike Liidu liige.

1966 Eesti Kinoliidu liige.

1974 J. Smuuli nimeline kirjanduspreemia reisiraamatu "Virmaliste väraval" eest.

1975 Kalevala Seltsi (Soome) välisliige.

1976 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige.

1977 J. Smuuli nimeline kirjanduspreemia publitsistliku teose "Hõbevalge" eest.

1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal "Linnutee tuulte" eest.

1977 Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige.

1979 ENSV teeneline kirjanik.

1983 Soome Kirjanike Liidu auliige.

1983 Rovaniemi Arctic Centeri arhitektuurikonkursi eripreemia koos A. Padriku ja V. Künnapuga.

1985 ENSV riiklik preemia teose "Hõbevalgem" eest.

1986 Helsingi Ülikooli audoktor.

1988 K. E. v. Baeri medal.

1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige.

1989 Eesti PEN klubi liige.

1991–92 Eesti Komitee ja Põhiseaduse Assamblee liige.

1993 Jordaania Kuningriigi Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht.

1994 Taani Kuningriigi Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht.

1994 Eesti Ajalehtede Liidu tiitel – kõige pressivaenulikum avaliku elu tegelane.

1995 Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige.

1995 Soome Vabariigi Valge Roosi ordeni suurrist ketiga.

1995 Rootsi Kuningriigi Seeravite (Serafimi) ordeni suurrist ketiga.

1995 Mehhiko Vabariigi Asteegi Kotka orden.

1995 F. J. Wiedemanni keeleauhind.

1995 Eesti Maarjamaa Risti kett.

1996 Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga.

1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind tegevuse eest Eesti ja laiemalt Balti riikide liitumisel ühineva Euroopaga.

1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind.

1997 Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige.

1997 Ungari Vabariigi teeneteordeni suurrist.

1997 Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden.

1997 Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurrist.

1997 Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden.

1997 Crans Montana foorumi suur aastaauhind.

1998 Poola Vabariigi Valge Kotka orden.

1998 Islandi Vabariigi Hauka orden.

1998 Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist.

1998 Eesti Ajalehtede Liidu tiitel – aasta kõige pressisõbralikum avaliku elu tegelane.

1998 Krakowi Jagellonia Ülikooli hõbemedal.

1999 Prantsuse nädalaajakirja La Vie koostatud komisjonilt 1998. aasta eurooplase tiitel.

1999 Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind.

1999 Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist.

1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk.

1999 Soome Lapi Ülikooli audoktor.

1999 Soome Kodukandi Liidu auliige.

2000 USA St. Olafi Ülikooli audoktor.

2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni suurrist.

2001 Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett.

2001 Johan Skytte medal.

2001 Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste akadeemik.

2006 Eesti Riigivapi ordeni I klass.

2006 Tallinna linna Vapimärk.

Oli valitud Eesti "XX sajandi saja suurkuju" hulka.

Võõrkeeled

Saksa, inglise, vene, prantsuse ja soome.

Varjunimed

J. Ellem, J. Imre, E. Nõmm, Herbert Ojaveer, Kulno Metsis ja «Reet»

Raamatuid Lennart Merist

1999, Pekka Erelt ja Tarmo Vahter, "Meie Lennart", president Lennart Meri anekdootides, tõsilugudes ja pajatustes.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee