Maailm

Milosevici surmale aitas kaasa vale ravim 

Infoagentuuride materjalidepõhjal Aadu Hiietamm , 14. märts 2006, 00:00
KUNAGISE JUHI MÄLESTUSEKS: Slobodan Milosevici portree juurde Belgradis Sotsialistliku Partei peakorteri ees tõid tema poolehoidjad eile punaseid roose.Foto: Reuters
Serbia endise presidendi Slobodan Milosevici (64) surma põhjustas müokardi ehk südamelihase infarkt, näitasid lahkamise esialgsed tulemused.

Ajakirjanduses Balkani timukaks nimetatud Slobodan Milosevic leiti laupäeva hommikul surnuna ÜRO sõjakuritegude tribunali vanglakongist Haagis. Surnukeha lahati pühapäeval. Kaheksa tundi kestnud protseduuri viisid läbi üks Belgia ja kolm Hollandi patoloogi ning kaks Serbia eksperti. Kogu lahkamisprotseduur jäädvustati videole.

Võttis vale ravimit

Edasi kestab aga uurimine, kas surm oli loomulik või oli tegemist enesetapuga. Slobodan Milosevicilt kaks nädalat enne surma võetud vereproovi analüüsi põhjal ütles Hollandi toksikoloog Ronald Uges, et Serbia eksjuht tarvitas tuberkuloosi- ja pidalitõvevastast ravimit rifampitsiini, mis neutraliseeris talle vanglaarstide poolt kirjutatud vererõhku alandava rohu toime.

Ugesi arvates ei tahtnud Milosevic aga ennast tappa. Pigem võttis ta rohtu selleks, et Moskvasse ravile pääseda. Tema advokaadid olid vastava taotluse ka esitanud, kuid tribunal vastas eitavalt, kartes, et kohtualune võibki Venemaale jääda.

Kogu loole lisab suure annuse vürtsi Vene võimude eilne teade, et nad said pühapäeval Slobodan Milosevicilt kirja, milles too päev enne surma kurtis, et ei saa õiget ravi.

«Slobodan Milosevic räägib käsitsi kirjutatud läkituses Haagi tribunali arstide ebaadekvaatsest ravist ning kordab oma abipalvet Venemaale, et tal lubataks sõita Moskva kliinikusse ravile,» teatas Vene välisministeerium. Juba pühapäeval näitas selle kirja koopiat Milosevici advokaat Zdenko Tomanovic.

Slobodan Milosevic oli esimene endine riigipea, kes astus Haagi rahvusvahelise kohtu ette ja seisis silmitsi eluaegse vangistusega. Teda süüdistati genotsiidis, sõjaroimades ja inimsusvastastes kuritegudes. Ta küttis üles konflikte, mis nõudsid kokku üle 200 000 inimelu, jätsid kuni kolm miljonit inimest peavarjuta ning laastasid piirkonna majanduse.

Pidas end õigeks meheks

Milosevic nimetas end sissepiiratud riigimeheks, kes võitles Jugoslaavia föderatsiooni kooshoidmise eest, separatistide ja terroristide vastu. Ta ei palunud vabandust tegevuse pärast Horvaatias, Bosnias ja Kosovos, kus Suur-Serbia loomise ideest kantud etniline puhastus tõi kaasa kohutavad tapatalgud ja vastasseisu Läänega. «Kõik minu otsused on legitiimsed ja seaduslikud, põhinevad Jugoslaavia konstitutsioonil ja enesekaitseõigusel,» väitis Milosevic.

Lääne poliitikutel oli asjast teistsugune arvamus. USA senaator

Joseph Biden nimetas teda näiteks Euroopa üheks kõige ohtlikumaks ja maniakaalsemaks juhiks pärast Hitlerit.

Advokaat Zdenko Tomanovici teatel maetakse Slobodan Milosevic Belgradi.

Valitses raudse rusikaga

Slobodan Milosevic sündis 20. augustil 1941 Serbia idaosas Pozarevaci linnas ortodoksse vaimuliku ja andunud kommunistist kooliõpetaja perekonnas, kes mõlemad 10aastase vahega eneselt elu võtsid.

Ta õppis Belgradi ülikoolis juristiks ning tõusis Josip Broz Tito juhitud Jugoslaavia hierarhias üha kõrgemale, pälvides «kommunistlike aparatšikute aparatšiku» maine.

Milosevic juhtis riiklikku gaasifirmat ja panka, ent ta oli suhteliselt tundmatu ametnik kuni 27. aprillini 1987, kui leidis hääle, mis hiljem raputas Balkanit. Sel päeval kutsuti ta rahustama Kosovo serblastest rahvahulka, kes polnud rahul, et albaanlastest enamus neid halvasti kohtleb. «Kellelgi pole õigust teid peksta. Keegi ei peksa teid enam kunagi!» hüüdis ta, kui ühe maja rõdult kõnet pidas. Serblaste lahinguhüüd oli sündinud ning etniline viha, mis oli kogunenud alates Tito surmast 1980. aastal, päästeti valla.

1989. aastal tõusis Milosevic Serbia presidendiks, tühistas kiiresti Kosovo autonoomia ja õhutas serblaste jõhkrat marurahvuslust Jugoslaavia lagunedes 1991. aastal. Serbia ja hiljem jäänuk-Jugoslaavia presidendina kasutas Milosevic oskuslikult ära riiklikku meediat, et toita serblaste rahvustundeid ja vastaseid maha suruda.

Milosevic valitses raudse rusikaga, abiks abikaasa Mira, tema lapsepõlvearmastus, kes teenis hüüdnime Balkani leedi Macbeth.

Pärast sõdu Horvaatias ja Bosnias, etnilise puhastuse kampaaniat Kosovos ja 11 nädalat kestnud NATO õhurünnakuid sai Jugoslaavia rahval temast villand.

Meeleavalduste ja streikide sihtmärgina kandideeris Milosevic küll uuesti Jugoslaavia presidendiks, kuid masinavärk ei töötanud enam tema kasuks. Ta tunnistas kaotust Vojislav Kostunicale ning lahkus ametist 7. oktoobril 2000.

Kuus kuud hiljem vahistati Milosevic oma kodus Belgradis kahtlustatuna võimu kuritarvitamises ja riigi raha raiskamises.

28. juunil 2001 toimetati ta ÜRO sõjaroimakohtusse Haagis. Kohtuprotsess algas 12. veebruaril 2002. Seda tuli aga korduvalt katkestada kohtualuse kõrge vererõhu ja südamehäirete tõttu.

Pärast kaks nädalat kestnud pausi, mille põhjustasid probleemid tunnistajate kohtusse toomisega, pidi protsess täna jätkuma.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee