Elu

«Mitte iga teatrimees ei ole teatrit muutnud. Koma muutis.» Näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov saab täna 60aastaseks (3)

Aigi Viira , 8. märts 2006, 00:00
 Arhiiv
«Raske treeningul, kerge lahingus,» kirjeldab näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov oma õpiaastaid teatriguru Kalju Komissarovi käe all. Guru saab täna 60. Juubel. Mis Koma, nagu teatrirahvas juubilari kutsub, oma õpilastele andnud on? Eks nad ise kõnelevad.

Eesti Muusikaakadeemia kodulehekülg on täna juubelit tähistava Kalju Komissarovi suhtes napp:

«Lavastaja, näitleja ja pedagoog.

Lõpetas 1964 Tallinna 4. keskkooli ja 1968 TRK lavakunstikateedri. Olnud 1968–74 TFi režissöör («Valge laev», 1970, «Metskapten», 1971, «Tavatu lugu», 1973), 1974–86 Noorsooteatri ja 1989–91 Ugala peanäitejuht ning 1986–88 ja a-st 1991 Ugala lavastaja, 1984–96 ühtlasi Lavakunstikooli (a-st 1988 dots., 1986–95 kateedrijuhataja) ja a-st 1996 Viljandi Kultuurikolledži õppejõud (a-st 1996 prof., a-st 1999 teatrikateedri juhataja).»

Kõik.

Kas see ongi kõik?

Jaan Tätte jääb tänu Komale lahingus ellu

Jaan Tätte, näitleja ja draamakirjanik, lavakunstikooli XIV lend | Et laia pintslitõmbega edasi anda Koma õpetust, peaks silme ette tooma stseeni ameerika filmist, kuidas seersant koolitab noorsõdureid – esmapilgul tundub, et seersant on hull jõhkard, hiljem selgub, et sellise kasvatusmeetodi abil päästab ta nende poiste elud lahingus. Teatris on sama lugu. Kui astusin lavakasse, arvasin, et olen liitunud luuletajate ja lillelastega, aga tänu Komale sain ruttu selgeks suure tõe: teater – see on distsipliin, valupisarad, allaneelatud solvumised. Teatris jäävad püsima ainult tugevad. Tookord tundus, et Komas on liiga vähe poeesiat, aga nüüd tean, et teatris käivad asjad vastupidi – kui lava on pungil poeesiat, siis publikuni see ei jõua. Poeesia peab tekkima publiku hulgas, mitte laval. See on väga peen värk ja Koma teadis seda valemit. Koma oli minu esimene õpetaja sellel teel ja ma tean, et mul vedas hullupööra. Aitäh Sulle, Kalju, ja palju õnne!

Mitte iga teatrimees ei ole teatrit muutnud. Koma muutis.

Marko Matvere soeng Komale ei meeldinud

Marko Matvere, näitleja ja lavastaja, lavakunstikooli XIV lend |

Millisena mäletad Koma kui oma õpetajat?

Ega suurt ei mäleta. Ehk kannatlikkust. Ta õpetas, et teater ei oota ega vaja sind (s.t. ta saab sinutagi hakkama), et kool ei õpeta sind, pead ise leidma, mis siin õppimist väärt on, et nii elus kui kunstis oled sa üksi.

Milline oli Koma kui inimene?

Üsna reserveeritud, kohati ka tõrjuv, valjuhäälne. Samas teadsid, et kui vaja, ega ta oma ullikesi hätta ei jäta.

Millised Koma laused sul surmatunnini kõrvus kõlavad?

«... ja Matvere!!! Ajage see kuradi poolidioodi soeng ära!»

Kärt Tomingase saatuse otsustas Koma

Marika Barabanštšikova sai ilusatest sõnadest šoki

Marika Barabanštšikova, näitleja, lavakunstikooli VII lend

Millisena mäletad Koma kui oma õpetajat? Milline oli Koma kui

inimene?

Arvatakse, et ta on hästi karm mees, aga minu meelest on tema olemus õrn ja õige. Ma olen seda tajunud. Koma hoidis mind. Ma ei tulnud hirmu pealegi, ehkki teised teda kartsid.

Kümme aastat tagasi, oma juubelil, ütles Koma ühe lihtsa asja: «Näete, ma olen 50. See oli nagu eile, kui isa võttis mul käest kinni, viis õue ja näitas: «Vaata, need on tähed.»»

See lause tiksub mul siiani kaasas. Alati, kui ma tähti vaatan.

Võib-olla see ongi Koma mõõt: ta oskab rääkida nii lihtsalt ja selgelt, et saad kõigest aru. Ta on geniaalne õpetaja.

Millised laused sul surmatunnini kõrvus kõlavad?

Meie kursuse lõpusaates ütles ta: «Marika on kõige peenema väljendusviisiga näitleja, keda ma üldse tundnud olen.»

Niimoodi pole mulle keegi öelnud.

Nii hästi.

See oli mulle tõeline šokk.

Alo Kurvitsale oli Koma kui teine isa

Alo Kurvits, Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna V lend. |

Millisena mäletad Koma kui oma õpetajat? Milline oli Koma kui inimene?

Ta oli kõik need neli aastat koolis kui teine isa. Õpetust sain palju: «Ole enda vastu aus!», «Kõige jubedam asi on valetamine!», «Endaga tuleb tööd teha, siis on see ka näha!» Ning lugemise – selle sain akadeemiast ellu kaasa. Kool pani raamatutest huvituma ja õpetas lugema.

Koma? Suhteliselt kinnine inimene. Oma südames – hea ja siiras inimene. Iga tema sõna, hea või kuri, oli tõene ja siiras.

Millised Koma laused sul surmatunnini kõrvus kõlavad?

«Näitleja iseseisev töö endaga.» Ta kordas seda söögi alla ja söögi peale.

Piret Rauk tormas asju pakkima

Piret Rauk, näitleja ja teatrijuht, lavakunstikooli XV lend | Kui kooli läksin, siis kartsin Koma. See oli paaniline hirm, mis jalust nõrgaks võttis. Hirm kestis pikka aega. Kui II kursuse lõpus sain eriala hindeks kolme miinusega, tormasin asju pakkima. Mäletan, et mul oli punane spordikott, toppisin selle asju täis ning siis, kui kott oli pakitud, lõin seda jalaga: «Kurat, ma veel näitan sulle!» Pärast oli varvas nädal aega paistes.

Meie tihedam suhtlemine algas teatris.

Ta on tegelikult hirmus soe inimene. Nii palju, kui olen temaga tööväliselt kokku puutunud, meenub, et laste hulgas on ta hirmus armastatud onu. «Onu Kalju tuli!» kilkasid nad.

Ma ei ole saanud Koma kui lavastajaga palju koostööd teha. «Heliseva muusika» esietenduse õhtul kinkis ta mulle oma pildi, millel oli kuldne kiri «Olen uhke!». Otsisin selle pildi mõn­da aega tagasi välja ja panin seinale. Prae­gu olen mina uhke, et olen tema õpilane.

II kursuse aegu tegime Ugalas «Suveöö une­näo» proove. Mäletan, et tulin lavatrepist alla saali istuma, oli paus. Siis kõlas Koma lause: «Kuulge, Piret, see Hippolyte hakkab mulle päris meeldima.» Mina ei osanud ah ega oh öelda. See oli tema esimene tunnustus mulle.

Üllar Saaremäe elas I kursusel hirmu tähe all

Üllar Saaremäe, näitleja ja lavastaja, lavakunstikooli XV lend | Koma oli äärmiselt konkreetne ja armuandmatu. Kui midagi nõudis, läks lõpuni ega halastanud. Suhtus kõigisse ühtemoodi, nõudlikkuse aste oli üks. Esimese aasta saatsin lavakas mööda hirmu tähe all. Olin oskamatu inimene, lapsukene – hirm oli, et ei saa hakkama. Hirm – kas suudad end tõestada? Pidid ISE olema. Tõestama, et ega sa mingi nõrk ole.

Meenutamaks Koma õpetusi, siis on neid rohkem kui kolm. Mulle kui näitlejale: oma rolli pead sa ise tegema, olenemata sellest, et lavastaja on tropp. Oma rolliga pead sa ise hakkama saama. Sina oled see, kes lõpuks peab lavale minema. Ning ei mingeid alt-lati-minekuid! Mitte mingil juhul! Õpetas ka seda, et näitleja-aparaati tuleb korras hoida, mitte end lõdvaks lasta. Ka siis, kui oled 40, tuleb trennis käia ja hääleharjutusi teha. Mida ma aga kõrvalt õppisin – ta õpetas hindama publiku aega. Inimese aeg on kulla väärtusega: kui ta on ostnud pileti ja sind vaatama tulnud, siis peab tema aeg olema ka täidetud. Ja veel: Koma puhul oli ka see, et õpetas ta, kuidas teha, aga näitas ta ka, kuidas ei tohi. Sõnade ja tegudega. Oli tema elus seegi periood, kus ta koolis õpetas üht ja ise tegi teatris teist.

Lause aga, mis mulle on meelde jäänud, oli I kursuse etüüdide ajast. Võib-olla oli teemaks «Hällist hauani», ei mäleta, aga lause oli see: «Tead, vanamees, see on see, mida ma ootasin!».

Kuidas Andres Dvinjaninov Komale kängurut näitas

Andres Dvinjaninov, näitleja ja lavastaja, lavakunstikooli XIII lend |

Millisena mäletad Koma kui oma õpetajat? Milline oli Koma kui inimene?

Radikaalne. Kompromissitu. Aus. Viljandil on vedanud, et Kalju seal õpetab, see on hea, et ta seda teeb. Mina ei olnud tema lemmiklaps. Sellegi poolest, pärast kõiki neid 18 aastat on kõik asjad, millest ta rääkis, teatri A ja B ja C. Või see, mis ta palus meil esimesel loengul kaustikusse kirjutada: teater on act ehk tegu. Näitleja – see on tegutseja. Ning Stanislavski – tegevusliku analüüsi meetod – see toimib tõesti.

Pedagoogiliselt on see kõik väga karm, aga – oluline on resultaat.

Soovin Kaljule jõudu ja tugevat närvi.

Millised Koma laused sul surmatunnini kõrvus kõlavad?

«Mis see oli, kurat, si…v naine või?!» Tegime loomaetüüde. Mul oli känguru. Käisin mitu päeva loomaaias, vaatasin, aga ta ei hüpanud. Istus tunde. Mina vaatasin ja mõtlesin. Lõpuks tegin etüüdi – kükitasin. Sealt see lause tuligi.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee