Maailm

Tuvalu kaob merelainetesse (4)

Allan Espenberg , 4. märts 2006, 00:00
PETLIK IDÜLL: Prognooside järgi mattub kauge Tuvalu saareriik tulevikus merelainetesse ning inimestel tuleb sealt uppumise vältimiseks ära kolida.Foto: AFP/Scanpix
Vaikses ookeanis asuvast Tuvalust saab tõenäoliselt esimene riik, mis ülemaailmse soojenemise ja merevee taseme tõusu tõttu kaob üsna pea täielikult vee alla.

Suur osa Tuvalu saarte elanikest usub, et nende kodumaa loojad on Angerjas ja Lest. Legendi järgi olid Angerjas ja Lest kaua aega suured sõbrad, kuid ükskord läksid tülli ja hakkasid kaklema. Võideldes nende kehad moondusid – Lesta oma muutus Tuvalu saarte taoliseks ja Angerja kehast sai kookospuu. Võlusõnade ja sinimustvalge kivi abil lõi Angerjas veel lisaks taeva ja mere, öö ja päeva.

Praegu ei taha Tuvalu peaminister Maatia Toafa sellest legendist midagi kuulda, sest tal on hoopis suurem mure. Valitsusjuht teab, et ülemaailmne kliimasoojenemine põhjustab ookeanitaseme tõusu, mille tagajärjel võib suur osa riigist vee alla kaduda.

Kliimamuutuste ohver

Nimelt on Tuvalu üpris lauge ja peasaare Funafuti kõrgeim tipp ei ulatu viit meetritki üle merepinna. Veetaseme tõustes kaob Tuvalu üldse maailmakaardilt. Riiki on juba nimetatud kliimamuutuste esimeseks ohvriks maailmas.

Seetõttu on Tuvalu kõik viimased peaministrid palunud maailma riikidel piirata süsihappegaasi õhkupaiskamist. Ka Tuvalu ise ei jää sellest võitlusest kõrvale ning kasutab osa internetidomeeni müümisest saadavast rahast üleilmse soojenemise vastu tegutsemiseks.

Tuvalu saared asuvad keskmiselt kolm meetrit merepinnast kõrgemal ning viimase 13 aasta jooksul on merevesi tõusnud umbes 5,7 millimeetrit aastas ehk kokku 7 sentimeetrit. Näiteks Tonga lähistel on merevesi sama ajaga tõusnud umbes 10 sentimeetrit, ent kuna Tonga asub merepinnast kõrgemal kui Tuvalu, siis pole seal olukord praegu veel nii katastroofiline. Koos Tuvaluga on kõige suurem oht «uppuda» veel Vanuatul, Kiribatil ja Marshalli saartel.

Austraalia juhtimisel jälgivad 12 seirejaama kogu Vaikses ookeanis alates 1992. aastast merevee taset ning vastavad andmed avalikustatakse iga kuu. Kliimamuutuste tõttu tuleb teadlaste arvates kogu maailmas ümber asustada 150 miljonit inimest.

Ümberasumise ootel

Tuvalu päritolu Austraalia teadlane Donald Kennedy on asunud võitlusse Tuvalu rahva ja kultuuri säilimise eest. Teaduskonverentsil Melbourne’is teatas ta 20. veebruaril, et lähema 30–50 aasta jooksul muutuvad Tuvalu saared elamiskõlbmatuks, mistõttu tuleks kõigile tuvalulastele leida kibekiiresti uus elupaik.

40 aasta eest Tuvalust Austraaliasse kolinud Don Kennedy soovitab Tuvalu elanikkonna ümber asustada Fidžile kuuluvale Kioa saarele. Kennedy on selleks ka Tuvalu peaministri Maatia Toafaga läbirääkimisi pidanud.

Kioa saarel, mis asub Tuvalust kõrgemal, elavad Tuvalu rahvagruppi kuuluvad vaitupud. Pealikuks on seal Tui Cakau. Kioa saar anti üleujutuste ja pommikatsetuste eest pagenud tuvalulaste käsutusse 1950. aastatel.

Teadlase meelest oleks oluline asustada kõik tuvalulased ühte ja samasse kohta, et säiliksid nende kultuur, keel ja muud väärtused. Paljudesse eri paikadesse ümberasustamine hävitaks Tuvalu kultuuri täielikult.

Tuvalu peaminister Maatia Toafa ütles Kennedy ideed kommenteerides, et tema valitsus arvestab selle võimalusega, kuid tuvalulaste ümberasustamine Kioa saarele polevat praegu tema prioriteediks. Toafa arvates pole oht siiski veel nii suur, et peaks alustama ettevalmistusi kogu rahvastiku evakueerimiseks. Kui aga kunagi peaks nii minema, siis vajavad tuvalulased Kioa saare elamiskõlblikuks muutmisel palju raha.

Tuvalulaste massilist kolimist Fidži saarele peavad peaaegu kõik Fidži parteid vastuvõtmatuks, sest see tekitavat Kioa saare praegustele asukatele suuri probleeme, eeskätt hariduses, arstiabis, veega ja elumajadega varustamisel. Fidžilaste arvates pole saar võimeline ühekorraga umbes 11 500 inimest vastu võtma.

Maismaad vaid 26 ruutkilomeetrit

Tuvalu on maailma üks väiksemaid riike. Umbes 11 500 inimest elavad Vaikses ookeanis üheksast korallisaarest koosneval atolliahelikul, mille pikkus on küll ligi 600 km, kuid maismaa kogupindala vaid 26 km².

Tuvalu elanikud on äärmiselt lahked, sõbralikud ja vastutulelikud ning nad hõikavad kõigile juba kaugelt «Talofa!» ehk «Tere tulemast!». 1978. aastal iseseisvunud Tuvalu nimi tähendab kohalikus keeles «kaheksat koosolevat saart», sest tollal kuulus riigi koosseisu kaheksa atolli.

Tuvalu peasaar Funafuti, kus elab 5000 inimest, on kõige kitsamast kohast ainult 20 m lai ja laiemast 300–400 m. Funafuti kõige atraktiivsem koostisosa on 14 km laiune ja 18 km pikkune suur laguun, mis meelitab oma suurepäraste võimalustega eriti ujujaid ja sukeldujaid.

Kliima on troopiline, keskmine õhutemperatuur on +30 °C ja aastaaegade lõikes peaaegu ei muutu. Suurt puudust tuntakse joogiveest.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee