Kodu

Kauneim kodu: romantiline pesa saunahoones (3)

Regina Hansen, 3. veebruar 2006, 00:00
PEAAUHIND: Tiivi ja Toomas Pikhofi kodu Tallinnas. Võiduga kaasnes preemiaraha 50 000 krooni Kodukirjalt, Pindi Kinnisvaralt ja SEB Eesti Ühispangalt. Tiina Kõrtsini
Kui tsaariajal ehitatud endist saunamaja Tallinnas Paldiski maanteel hakati korteriteks müüma, polnud perekond Pikhofil pikka mõtlemist – just sellisest kodust vanas kõrgete lagede ja paksude paemüüridega juugendstiilis majas olidki nad unistanud.

Kolmapäeval tunnistati Tiivi ja Toomas Pikhofi kodu Tallinna raekojas konkursi «Kaunis kodu 2005» võitjaks. Žüriid võlusid romantilises stiilis korteri juures eelkõige terviklikud ja läbimõeldud lahendused, iga vaade selles rohkete sopistuste ja niššidega elamises pakkus uusi ja huvitavaid kooskõlasid.

Uue kodu joonised ja lahendused on peremehe tehtud, samuti suur osa sisetöid, kirjutab preemiatöö kohta üks konkursi korraldajaid Kodukiri. Ka sellise raske töö puhul nagu seinte puhastamine usaldas pererahvas vaid iseennast. Nädalate viisi rassimist kujutas endast ühtaegu ka põnevat ajaloolist uurimisretke – selle käigus ilmus välja igasuguseid huvitavaid asju, isegi siidtapeeti. Ideid kodu kaunistamiseks ammutab pere enda sõnul eelkõige reisimisest.

Tänavu žüriile kõige enam elevust toonud kodu meenutas raekojas peetud pidulikul tseremoonial ka ürituse patroon proua Ingrid Rüütel. Nimelt oleks öko- ja lapsesõbraliku kodu tiitliga pärjatud Mari ja Erkki Peetsalu talu Haanjamaal sobinud lausa nelja eri preemia omanikuks. Presidendiprouat liigutas pere säästlik ja mitut põlvkonda ühendav eluviis, samuti pereisa oskus ühendada töö pealinnas koduse eluga sadade kilomeetrite kaugusel maal.

Kodukirja, Pindi Kinnisvara ja SEB Eesti Ühispanga ühiselt korraldatavale konkursile «Kaunis kodu 2005» laekus tänavu 83 tööd. Preemiasaajaid oli algselt plaanitust rohkem – üheksa. Äramärkimisega tunnustati veel nelja kodu, mis tihedas konkursis napilt rahaauhinnast ilma jäid.

Kaunil kodul on hing

Tänavu olid kauni kodu võistlusel esimest korda esindatud kõik Eesti kandid. Paistab, et inimesed on järjest tarmukamad oma kodu võistlusele esitama. Teisalt annab see tunnistust, et igas Eesti sopis on järjest enam, mida näidata.

«Kõige rohkem teebki rõõmu see, et kauni kodu võistlus on järjest vähem pealinnakeskne,» ütleb žürii liige Ulvi Vikat Pindi Kinnisvarast, kes on ettevõtmise kunagine algataja.

Kodud aina põnevamad

Aastast 1997, kui asi käima lükati, on Ulvi Vikati sõnul muutunud palju. «Tol ajal oli oma kodu eksponeerimine veel üsna harjumatu. Osavõtt oli poole kasinam kui praegu. Aga siiski tõi juba esimene aasta arvestatavaid tulemusi.» Vanade võidutööde puhul oli tema sõnul hoopis rohkem näha sarnaseid võtteid – toona mõjus nii puhastatud vana palksein kui ka tellissein interjööris uudsena. Nüüd on eestlaste silmaring tohutult avardunud, maitse arenenud ja stiile märgata seinast seina.

Kodukirja, Pindi Kinnisvara ja SEB Ühispanga peetaval võistlusel on vastutus ja korraldus jagunenud osaliste vahel võrdselt. «Igal aastal kolm nädalat enne konkurssi on žüriis osalemine minu põhitöö,» ütleb Pindi turundusjuht. Ainuüksi kodusid takseerimas käib žürii vähemalt kolm nädalat jutti – päevas käiakse 3-4 elamises. Kuid põnevad kodud ja suhtlemine toredate inimestega annavad Vikati sõnul nii palju, et konkursile õla alla panekust loobumine ei tule mõttessegi.

«Usun, et nii mõnigi inimene võib võidukodude pilte vaadates mõelda, mis seal ikka nii erilist on – miks just see kodu välja valiti,» oletab Ulvi Vikat. «Konkursil osalemiseks saadetud pilt ei anna aga kunagi edasi tervikut, seda saab alles kodus kohal käies tajuda. Kindel on see, et ainuüksi ajakirja järgi ilusat kodu ei tee – õhkkond ja inimesed aitavad tervikpildile tublisti kaasa.»

Kinnisvarafirma turundusjuht kinnitab, et kauneid elamisi on igas Eesti sopis. Siiski on ta aastaid žürii töös osaledes märganud erinevust kahe linna, Tallinna ja Tartu, kodude vahel, mis ilmselt kunagi ei muutu – kui pealinnas on kodu kujundamisel enam märgata trenditeadlikkust ja viimase aja disainisuundi, siis Tartu oli ja on heas mõttes boheemlaste linn – seal kohtab hoopis enam vaba oma käega nikerdamist. Ulvi Vikat ei salga, et just see viimane on talle endale eriti hingelähedane.

Oma lemmik on Vikatil ka selle aasta preemiasaajate ringis. «See oli noor pere, endised tallinlased, kes koos kahe lapse ja vanaemaga Haanjasse kolisid.

Loomulikult polnud see neile kerge otsus. Tekkis ju kas või selline mureküsimus, kas nad pealinnast ärakolimisega oma lastelt tulevikku ära ei võta. Nüüd on nad elav tõestus, et Tallinn ei ole ainus mõeldav elukeskkond. Maal on enam mahti tunda rõõmu väikestest lihtsatest igapäevaelu asjadest. Nende noorte inimeste kodu annab kindlasti samasuguseid mõtteid mõlgutavatele inimestele küllap julgust – tehke oma unistus teoks, ka maal on elu.»

Kõik võistlejad on kiiduväärt

“Isetehtud kodu on õigupoolest üsna keeruline hinnata. Kõik, mis olid konkursile esitatud, väärivad kindlasti esiletõstmist ja tunnustamist – neis on kodu eriliselt väärtustatud, neis kõigis on tunda armastavat kätt ja näha pererahva enda nägu,” ütleb “Kauni kodu” konkursi žürii esinaine, sisekujundaja Riia Oja . Ta tunnistab tagantjärele omaenda lemmikuks just võidutöö, kuid samas olid sisekujundajale sümpaatsed ka teised, lihtsamat laadi lahendused, mis olid kantud loodussäästlikust mõtteviisist.Kodu kujundamisel annab Riia Oja nõu mitte liigselt eeskujudesse klammerduda. “Iga kujunduselementi tasuks vaadata ikka perspektiivitundega – on tähtis, et ümbrus ka kümne aasta pärast oleks selline, kus elada tahaks. Iga asi kodus peaks vastama ikka pererahva subjektiivsetele väärtushinnangutele.”

Sisekujundaja tervitab eestlaste sümpaatiat looduslike ja tervislike materjalide vastu. Veelgi enam võiks aga kodu kujunduses olla tunda vanade, esivanematelt saadud asjade väärtustamist.

Sisekujundaja arvates pole eestlase oma nägu kodukujunduses veel selgelt välja kujunenud. “Võrreldes 10–12 aasta taguse ajaga, on edasiminek küll tuntav, kuid pigem vaadatakse palju ringi ja laenatakse siit-sealt teistest kultuuridest. Kaduvate väärtuste asemel tasuks väärtustada vanaemade pärandit ja miks ka mitte põhjamaist, skandinaavialikku suhtumist kodukujundusse.”

Konkurss «Kaunis kodu»

Korraldajad | Pindi Kinnisvara, Kodukiri ja Eesti Ühispank

Toetajad | ehitusmaterjalide kauplus K-Rautakesko, väikemajade tootja Soome Maja OÜ, ehituskeemia tootja Caparol, mööblipood Poppy, mööblifirma Incognito.

Žürii liikmed

Riia Oja | sisekujundaja (žürii esinaine)

Mirjam Peil | Kodukirja sisustustoimetaja

Ulvi Vikat | Pindi Kinnisvara turundusjuht

Triin Sarapuu | SEB Eesti Ühispank, marketingi projektijuht

Lisaks osalesid žüriis Omatalo, K-Rautakesko, Incognito, Poppy poe ning Caparoli esindajad.

Žüriiliikmed kommenteerivad:

Mirjam Peil, Kodukirja sisustustoimetaja, kunstiteadlane | Teisest konkursiaastast alates olen jälginud sellele saadetud kodude pilte. Algusaegadega võrreldes on tase lausa uskumatult edenenud ja minu usk eesti inimeste arenguvõimesse kasvanud. Ma imetlen nende enesekindlust ja sõltumatust kommertsmaitsest, oskust hinnata oma elupaiga puhul selle ajastupära ja arhitektuurset ilmet. Mulle tundub, et meie inimesed on nüüd ruumikujunduses palju haritumad ega põlga vaeva, et uurida eri stiile ja leida oma kodu võimalustega kõige sobivam.

Triin Sarapuu, SEB Eesti Ühispanga marketingi projektijuht | Ilmselt päris suur osa seekordsele konkursile laekunud kodudest on rajatud osaliselt SEB Eesti Ühispanga abiga. Aitab ju meie pank kodu soetada või renoveerida igas kuus peaaegu 1000 perel, mis moodustab umbes kolmandiku kõigist Eestis välja antud kodulaenudest. Pangatöötajana on mul alati rõõm näha väärtusi, mida inimesed on saanud panga abil oma kodudes luua. Samuti on mul hea meel teada, et ka meil on olnud selles protsessis täita oma pisike roll.

Kristi Elme, Hea Ruum OÜ (Incognito) | Kindlasti peab ära märkima vahvad värvilahendused, kus julgelt kasutatud erinevaid ja küllalt tugevaid värve. Inimesed on oma ideid realiseerides läinud julgemaks. Ka võimalikult odavate vahenditega on võimalik saavutada väga hea ja ilus tulemus. Veel jäid silma erinevad ökolahendused.

Päris palju pööratakse tähelepanu mööbli ja aksessuaaride valikule. Soovitakse hoida ühtset stiili läbi kodu. Mõnikord kiputakse natuke kõigega üle pakkuma. Võib-olla ei leita esemete valikul kohe kompromissi ja ostetaksegi siis kõik, mis meeldib, vaatamata sellele, kas sobib kokku või mitte. Kodu peab olema hea tundega, kuhu on soe minna, kus ei ole liiga palju ja erinevaid asju. Soojad värvid, lihtsad lahendused ja kindlasti palju valgust.

Marge Koolme, SIA Caparol Baltica Eesti filiaali turundusjuht | Selleaastasel konkursil oli märgata, et inimeste teadlikkus erinevate sisustusmaterjalide ja aksessuaaride osas on kasvanud. Lisaks tuleb aasta-aastalt juurde julgust teistest erineda ja ebatavalisi asju katsetada. Üsna palju oli sel aastal näha lõpuni välja peetud stiilis kodusid, kus ei olnud eksitud ühegi pisiasjaga. Selleaastases ehedaimas ökokodus on näha, et tegemist on perekonna keskkonnasõbraliku eluviisi ja tõekspidamistega, mitte moesuuna järgimisega. Rakendatud on taastuvaid ja tervisesõbralikke ökomaterjale, kodu on planeeritud ja ehitatud keskkonda säästvalt, taaskasutatakse vana, valmistatakse ise tarbeesemeid, tarbitakse kohalikke toiduaineid. Huvitavaima värvilahendusega kodu omanik oli omapäraselt värvidega mänginud ja põnevaid lahendusi nuputanud, teinud värvimistööd ise ja kasutanud seejuures erinevaid tehnikaid.

Evely Kasemaa, Poppy pood, Kika Oü | Tore oli näha, et inimestel on julgeid ideid. Eriti hea näide oli värvide valikul perekond Siimsode kodu Viljandis. Minu kindel lemmik oli perekond Pikofide kodu. Meeldis köögilahendus, naturaalsete ja olemasolevate materjalide kasutus. Mahedad toonid värvivalikus. Märkasin, et lastetoad olid jäänud vaeslapseossa võrreldes muu sisustusega. Oldi püütud hakkama saada väheste vahenditega. Kindlasti võiks kasutada lastetubades julgemalt värve.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee