Kommentaar

2005. aasta: tubli, Eesti!  (3)

Tiit Made, optimistlik eestlane , 27. detsember 2005, 00:00
Eestlased on lõppeval aastal ajanud oma riigi majandusasju hästi. Isegi väga hästi. Tegemist on õieti taasiseseisvumise aja parima majandusaastaga. Rahvatulu tootmine on silmanähtavalt kasvanud, tööpuudus vähenenud, inimeste elatustase ja ostuvõime järsult kasvanud. Hindade kasv on püsinud tublisti madalam palkade kasvust.

Selle edu üks stimuleerijaid on arvatavasti jätkuv integreerumine Euroopa majandussüsteemi ning Euroopa Liidu mitmeti innustav mõju. Sama tähtis on muidugi varasematel aastatel hästi laotud majandusvundament, mille tugevus paistab taluvat konkurentsi.

Hea, kuid mitte ülihea

Totaalseks eufooriaks pole siiski põhjust. Tööviljakuse kasv jääb tublisti alla palkade kasvule. Rahvusliku tööstuse, õieti tootmise, arendamine ei paista piisava ulatusega laabuvat. Eesti soost suurkapitaliste on vähe. Needki, kes on, müüvad valdavalt õhku. Viletsavõitu töössesuhtumine teeb muret. Lohakust on palju, see vähendab konkurentsivõimet.

Tundub, et kirjul Eesti tööturul, kus oluline roll on etendada aegade jooksul sisse toodud eesti keelt mitte rääkival tööjõul, paistavad nii mõnedki eestlased silma pealiskaudsuse, kehva töö kvaliteedi, sõna mittepidamise ja pika krooni noolimise poolest. See pole absoluutselt nii, kuid teeninduses, kaubanduses ja eriti ehituses torkab too tendents küll silma.

Oma kvalifitseeritud tööjõudu on vähe. Mis on, kipub otsima paremaid palgatingimusi välismaalt. See on inimlik ja arusaadav, kuid mitte patriootiline. Patriotism pole eestlaste puhul teadagi mingi argument.

Hoolimata üksikutest etteheidetest on asjad sujunud hästi. Euroopa Liidu raha ja kosunud pankade pungil rahakott on põhjustanud ehitusbuumi. Üks vaimuvaene värviline kast (mida majaks nimetatakse) teise järel saab valmis. Laed-põrandad betoonist, seinad klaasist, kipsplaadist ja penoplastist.

Need legomajad rahuldavad mõneks ajaks janutunde, ehkki nende korterite hind on arutult kõrge ega vasta kauba kvaliteedile. Kuid mis parata, nõudmine ületab pakkumise ja seni tuleb ühetaolisi inimeste mahutamiseks mõeldud kaste juurde. Nendel majadel on aga varem ehitatutega siiski suur eelis. Kui tulevastel põlvedel enam janu ei ole, siis on kerge buldooseriga neist üle käia ja vaimukamaid väärtrajatisi asemele ehitada.

Hoiatatakse majanduse ülekuumenemise eest. Pessimiste on alati rohkem kui optimiste. Kui Jaapani majandus kasvas 1960ndatel 16–20% aastas, siis pidas rahvusvaheline üldsus seda majandusimeks. Mis on halba, kui majandus kasvab ühel perioodil kiiresti?

Sotsiaaldemokraatia tulekul

Suurenev rahva ostuvõime ja üldine tarbimine tõmbab kaasa tootmise ning annab tööd vahendajatele. Valitsejate ülesanne on tagada, et see kestaks võimalikult pikka aega. Kuid majandusbuum ei ole igavene. Selle vahetab varem või hiljem välja depressioon. Kuid näljasele pole võimalik seletada, et sööma peab väikeste ampsudega. Igal juhul ei peaks valitsus kunstlike vahenditega pidurdama riigisisest tarbimist ning sellega ahistama tootmist ja vahendust, mis tööd annab ja raha sisse toob.

Parajasti on Eestit kerge ja mõnus valitseda. Riigikassas on ohtrasti raha. See teeb poliitikute elu elamisväärseks. Nad saavad antud lubadusi ja oma huve laiema haardega realiseerida. Valija on vaikivalt rahul, kuid mitte tänulik.

Istuv kolmikliit on saanud suurepärase võimaluse lüüa opositsioonil jalad alt. Opositsiooni hääleke on kähe ja vähese veenvusega. Veel üks edukas majandusaasta enne järgmisi riigikogu valimisi ning praeguse opositsiooniga on asjad ühel pool. Kuna 2006. aasta majandusprognoosid on samuti suurepärased, siis võib ennustada, et vasaktsentristlik R-K-R-koalitsioon hakkab aasta teisel poolel pensione tõstma ja jagama abiraha ning toetusi ehk ajama ehedat sotsiaaldemokraatiat. Elukutseliste sotsiaaldemokraatide kaardid võivad saada segamini löödud, mis ei pruugi hästi mõjuda valimistulemusele.

Mida teha Eestisse tulvava ELi rahaga? Eelkõige on vaja arendada infrastruktuuri. Autosid muudkui tuleb juurde, kuid teed on Moskvitši- aegsed. Tuleb jama, kui igal aastal rajada vaid 80 kilomeetrit ekstraklassi teid ja linnades vaid auke lappida. Teine ports eurosid tuleks suunata mõistuse arendamisse ja võimeka tööinimese koolitamisse. Muidu on paratamatu, et tulevad poolakas, ukrainlane, hiinlane, hindu ja türklane, kes hakkavad Eesti rahvamajandust koos hoidma ja arendama.

On veel euro tuleku ootus. Praegu hirmutatakse meid inflatsiooni kõrgema tasemega, mis ületab Maastrichtis kokkulepitud määrad. Hirmutamine käib asja juurde. Monopolid, nagu elekter, vesi, küte, prügivedu ja sõidupilet muudkui tõstaksid hindu. Omavahel meeldivalt konkureeriv mootorikütus, telefon ja kaubandus on hinnatõstmisega tagasihoidlikumad. Tänavu korraks üles hüpanud nafta hinnad põhjustasid inflatsiooni igal pool. Kui ette antud 3%line hinnakasv ei saa liiga palju ületatud, siis küllap pigistab Brüssel silma kinni. Euroopa Liit vajab oma prestiiži nimel, et üha rohkem riike võtab euro käibesse. Küllap Eesti saab euro ettenähtud ajal.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee