DIKTAATORI UNISTUS: Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin unistas tugevast, kuulekast ja vähenõudlikust mutandist, kes sünniks inimahvi ja inimese ristamisel. Õnneks lõppesid Ilja Ivanovi katsed selle idee realiseerimisel tulemusteta.Foto: Corbis/Scanpix
Aadu Hiietamm 22. detsember 2005 00:00
Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin andis 1920ndatel aastatel teadlastele käsu ristata inimene ja ahv. Tulemusena lootis ta näha ebatavaliselt tugevat mutanti, keda oleks saanud kasutada nii sõjaväes kui ka rasketel töödel.

NLKP keskkomitee poliitbüroo kiitis Stalini ahvinimese plaani heaks 1926. aastal ja tegi selle teostamise ülesandeks teaduste akadeemiale, kirjutas Itaalia päevaleht La Repubblica.

Projekti juhiks määrati Nõukogude Frankenstein Ilja Ivanov, kes töötas sel ajal eri loomaliikide ristamisel. Muu hulgas üritas ta aretada superhobust, ristates hobust sebraga.

Viis aastat

Nõukogude eriteenistused eraldasid Ilja Ivanovile 15 000 dollarit, mis sel ajal oli väga suur summa ning andsid talle tulemuseni jõudmiseks aega viis aastat. Spioonid varustasid teda ka informatsiooniga geneetiliste eksperimentide kohta, mida tehti tol ajal Saksamaal. Väidetavalt anti samal ajal Ivanovi tegemistest teada ka Suurbritannia ja Saksamaa teadlastele.

Stalini nägemusel pidid aretatavad mutandid silma paistma tugevusega. Nad pidid olema üsna alaarenenud ajuga, kuid vastupidavad, vähenõudlikud toidu ja tundetud valu suhtes. Neid oleks hakatud rakendama nii Punaarmees kahurilihana kui ka rasketel töödel söekavandustes ning raudteede ja maanteede rajamisel.

Vene ajaloolaste andmetel leidis Ilja Ivanovi uurimistöö toetust ka Prantsusmaal. Selle kiitis näiteks heaks Pariisi Pasteuri instituut, samuti lubas riik Ivanovil sooritada eksperimente ühes Prantsuse uurimiskeskuses Aafrikas.

Ajaleht Moskovskii Komsomolets tõi hiljuti ära katkendeid salaettekannetest, mis avavad Stalini plaani kogu künismi. Ivanovi juhtimisel püüti emasšimpanse ja gorillasid viljastada inimspermaga ning aafrika naisi inimahvide spermaga. Seejuures uinutati naised enne eksperimente, et nad midagi ei kahtlustaks.

Suhhumi ahvikasvandus

Katsetele suurema mastaapsuse andmiseks otsustas Kreml 1927. aastal asutada Musta mere äärde Suhhumi ahvikasvanduse.

Pärast kümneid ebaõnnestunud eksperimente mõistis Ilja Ivanov, et ahv-sõdurit tal siiski luua ei õnnestu. 13. detsembril 1930 teadlane vahistati. NKVD esitas talle tol ajal levinud standardse süüdistuse riigivastasuses ja kodanlikule natsionalismile kaasaaitamises. Ivanovile mõisteti viis aastat sunnitöölaagrit koos asumisele saatmisega Kasahstani. 1932. aastal ta suri.

Suhhumi ahvikasvandus eksisteeris kuni 1992. aastani. Parematel päevadel elas seal kuni 7000 ahvi. Ahvide kasvatamisele Suhhumis tõmbas kriipsu Gruusia ja Abhaasia sõjakonflikt. Paljud ahvid surid külma ja nälja kätte, osa neist tulistati lihtsalt lõbu pärast surnuks. Siiski suudeti osa ahvikasvandusest sõja jalust evakueerida Adleri lähistele, kus praegu elab umbes kolm tuhat ahvi. Inimahve nende seas enam ei ole. Viimane gorilla anti Rostovi loomaaeda. Praegu kasutatakse ahvikasvanduses elavaid makaake ja paaviane uute ravimite vaktsiinide väljatöötamisel.

Ilja Ivanovi tegemistest on põhjalikumalt kirjutatud Oleg Šiškini raamatus «Punane Frankenstein», mis sel suvel ilmus ka eesti keeles.