Uudised

Toomas Leius lihvib vääriskivi  

19. märts 1998 00:00
JAAN JÜRINE

15 aastat välismaal (Usbekistanis, Gruusias, Soomes, Saksamaal) treeneriametit pidanud Toomas Leius on taas Eestis, kus ta on oma hooleks võtnud siinsete naismängijate tippu kuuluva Helen Laupa treenimise.

Leius võiks olla heaks näiteks, kuidas kodune tennis ei taha või ei oska pika aja jooksul kindlustada asjatundlike inimeste kaastööd. Nüüd saab näha, kas ülisuurte kogemustega treeneri töö Laupaga ka vilja kannab. Leiust ei sega, et tema pole Laupat tippu viinud, vaid jätkab teiste treenerite tööd.

Vääriskivi lihvimiseks on Leius õige mees, iseasi, kas Laupa (21) vääriskivi on. Neiu ise tunnistab, et tal puudub näiteks loomupärane osavus: "Olin lapsepõlves viimane koba..." Leius pareerib: "See ei pruugi otsustav olla. Nii Helenil kui ka minul on motivatsioon täiesti olemas. Tõsi, haigused ja ebaõnn on lasknud Laupal talvel vaid ühel turniiril mängida, Reykjavikis. Küllap tuleb ka paremaid päevi," usub Leius.

Laupa on ainus Eesti naistennisist, kes kuulub WTA edetabelisse. See annab talle Federation Cup i naiskonnas esireketi positsiooni. Leius ei taha lubadusi jagada või kategoorilisi seisukohti välja öelda. Ei Laupa ega Eesti tennise suhtes üldse. "Olen kaua eemal olnud, kuigi olen püüdnud end Eesti tenniseeluga kursis hoida. Ma ei tahaks kuidagi kiita oma mängija-aega, kuldseid kuuekümnendaid, ja vastandada neid praegusele. Eesti tennises on praegu küllalt andekaid noori mängijaid ja ka oskustega treenereid," kommenteerib Leius.

Ta tahaks, et tema soovitused mõjuksid pigem sõbraliku nõuandena. Aga nad väärivad tähelepanu, sest tulevad eksperdilt.

Raske algus, ebakindel tulevik

Leius tunneb kaasa praegustele algajatele. Laps kogeb ränka ülekoormust, lapsevanemad survet rahakotile. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis tennise algõpetus tasuliseks muutunud. Ja kulusid tuleb edaspidigi. Omal ajal jõudis Leius tennisetreeningu kõrval käia muusikakoolis, mängida võrk- ja korvpalli või lauatennist, lüüa õues vutti. Kool ei nõudnud palju aega, kodune õppimine võttis seda hoopis vähe.

"Saksamaal on lapse päevaplaan minutilise täpsusega paigas. Kool on peamine, pärast treeningut ootab ees järgmine kohustus. Lapsevanemad ei tunne tavaliselt huvi oma võsukese edusammude vastu tennises. Kui laps saab positiivseid emotsioone ja liikuda, siis on kõik korras. Treener muutub aga sageli vaid tunniandjaks, sest miks peaks temagi nii väga põdema, kui ta õpilase kodust toetust ei leia. Staarid - Boris Becker, Steffi Graf, Anke Huber - viidi tippu endistest sotsmaadest pärit treenerite abil, kes panid end maksma oma fanatismiga. Aga muidugi on Saksamaa suur riik, kus talente küllalt. Pealegi murrab tõeline anne igasugustest oludest läbi," ütleb Leius ja tõmbab paralleeli Eestiga.

"Praegune spordigümnaasiumi õppevorm tuleks meil igal juhul säilitada, sest see võimaldab noortel harjutada kaks korda päevas. Pealegi pole Eestis tugevaid klubisid, nagu neid Saksamaal väga arvukalt leidub. Me ei saa loota sellele, et klubi viib noore ise tippu. Kahtlemata on vajalik mingi noorte arenguprogramm koos keskuse ja treeneritega, rahastagu seda siis riik või erasektor. Seesugused keskused toimivad edukalt Rootsis, Tšehhimaal, ka Soomes. Kuigi mingit garantiid nad ei anna. Meenutagem Inglismaad, kus noorte tennis on hästi rahastatud, on ka ülemaalised treeningukeskused, kuid peale Tim Henmani pole kedagi esile kerkinud."

Vahendid tuleks koondada

Eestis on lootustandvaid tennisenoori. Leius toob näiteks 15-aastase pärnulase, praegu ESG-s õppiva Mait Künnapi, keda ta nimetab andeks, mis kerkib Eestis esile ehk koguni 15-20 aasta tagant. Künnapi kohta on oma tütart tippu viia üritav Roland Kvelstein märkinud, et poissi ümbritsevad arvukad, tihti isiklike ambitsioonide küüsis olevad taustajõud, kes sihipärast tööd pigem segavad.

"Künnap on praegu eas, kus ta üle kõige vajab läbimõeldud ja süsteemset treeningut, vajaliku klassiga sparringupartnereid ja välisturniire. ESG treener Alo Ojassalu peab nahast välja pugema, et Künnapi heaks midagi ära teha. Ent ainuüksi tema ponnistustest jääb väheseks," sõnab Leius.

Eesti tennises napib raha ka näiteks Davise karika meeskonna jaoks. Vajadus koondada tennisele tulev eratoetus ühte löögirusikasse on rõõmustaval kombel jõudnud tenniseliidu juhtkonna teadvusse. Liidu peasekretär Mati Kuum ütleb, et praegu käivad läbirääkimised mitme suurfirmaga, kes uurivad liidu esitatud arengukavu ja on jõudnud ka uurimisest kaugemale. Kõne all on märkimisväärne rahaline toetus mitmele noormängijale (nende seas Künnapile), üha reaalsemaks muutub aastateks planeeritud noorteprojekti teokstegemine.

Leius leiab, et Eesti treeneritele on jõukohane viia noored teatud arvestatavale tasemele. Ent viimaste sammude tegemiseks põlve otsas nokitsemisest ei piisa.

Arhiivifoto

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee