Uudised

Priima donna primadonna näitab meistriklassi  

15. aprill 1997, 00:00

TÕNU SEERO

Pühapäev, kolmeteistkümnes aprill oli hea päev - Endlas esietendus Ameerika dramaturgi Terence Mc Nally dokumentaalnäidend "Maria Callase meistriklass". Lavastas Ülo Vilimaa, kunstnik Tuulikki Tolli. Peategelast Maria Callast kehastab Siina Üksküla, tema õpilasi mängivad Liisa Aibel (Sophie de Palma), Katre Kõiva (Sharon Graham), Peeter Kaljumäe (Manny Weinstock) ning Jaak Hein on lavameister.

Miks äkki lavastus Callasest? Ju seetõttu, et näidend on mõni aasta tagasi kirjutatud; seda on mängitud Brodwayl, Roomas, Helsingis, Londonis ja Pariisis; Ülev Aaloe otsis selle üles; Inna Feldbach tõlkis; meil on olemas head näitlejannad. Ja lavastaja Ülo Vilimaa märgib oma arvamuse kavalehel: sajandi lõpul jäävad kullaliiva sõelale kas nime - Maria Callas ja Edith Piaf. Vilimaa: "Käesolev näidend annab ühe võimaluse tunnetada, aru saada ja võib-olla ka mõista kunstniku mõttemaailma. Callas ja Piaf - nagu kohatu võrdlus? Üldsegi mitte. Mõlemad suurisiksused, kes põlesid säraga lühikese aja jooksul, et anda usku võimatusse tuhandetele."

Siina Üksküla Callas on laval tõepoolest särav isiksus, kelle mõjuväli elektriseerib etenduse alghetkedest alates publikut, eks mõju siin seegi, et järjekindlalt lõhutakse saalisistuja privaatsuse kaitsemüüri. Kasvõi näiteks sellega, et saali tulesid esialgu ei kustutata ja repliike paisatakse otse publikusse. Igaüks on mitmeplaanilise mängu osaline, vaataja on ühtlasi "Maria Callase meistriklassi" kui ka Maria Callase meistriklassi jälgija. Viimases aga ei näidelda, vaid tehakse tööd, sestap - ärge plaksutage, on Callas-Üksküla resoluutne.

Omajagu naljagi võib pakkuda, kuivõrd tähtis on kunsti tehes iga pisiasi - ent ometi pole see häiritus pisiasjadest tegelikult naljakas, vaid rõhutab terviklikkuse püüet ja kunsti pühadust. Kunsnik ei saa olla lihtsalt niisama kunstnik, osates küll laulda, aga mitte lavale tulla, seal olla ja sealt minnagi. "Ma arvan nii" ei maksa midagi, loeb "ma tean ja tunnen nii".

Noid nõndanimetatud pisiasju, alates rolli sisseelamisest läbi tunnetuse ja partituuri kuni publiku ja klakööridegagi arvestamiseni, toob lavastus veenvalt ja mõjusalt vaatajaini, ning et nii sünnib, on "süüdi" eeskätt Siina Üksküla ning näidendi tuntavalt hea tekst.

Üksküla mängis esietendusel niivõrd intensiivselt, et mõnel hetkel tekkis kummaline tundmus - nüüd läheb ta katki, näitlejanna ja ta kehastatud tegelase sisemine pinge näis niivõrd plahvatusohtlik. Üksküla loob Callase välise teatava võimukuse mõtteks "ta teab täpselt, mida teeb", näitab rahva rõõmuks sedagi, et tegelase õpetamismetoodikas ei puudu ka hästi varjatud huumorisoon. Rahva rõõmuks seetõttu, et kes halvas mõttes liig pühalikku lavastust ikka jälgida viitsib. Peategelase iseendaga olemise ja aariatesse sisseelamise mängib ta aga hoopis teise tonaalsusega tundepurskeiks.

Liisa Aibeli ja USA-s laulmist õppinud Katre Kõiva mängitavad õpilased on lavastuses vahest liigagi karikatuursed, nõnda et Kõiva kehastatud Sharon Grahami tagasitulek ja ehk võimalus suurekski saada on välistatud. Rollide võimalik et näidendisse kirjutatud mitte komödiantlusväline plaan Üksküla taustal kuigivõrd esile ei pääse.

Seda näidendit on võimalus lavastada mitmeti, näiteks ooperlikumalt. Endlas on rõhk sõnalavastuslikul poolel, ehkki kuuleb ka katkeid aariatest - suvel näeb laulmas ehk ka Itaalias õppivat pärnakat Külli Tomingast Sharon Grahami rollis. Itaalia keele tõlkimine teksti sees natuke segas, kuid ilma vist ka ei saa: ei saada aru ning keeleamet võib norima hakata.

Meie teatrite ning Endlagi laval on küllaltki palju mängitud näidendeid kuulsatest näitlejatest või siis kasvõi kostümeerijast. Üks teistsugune, mis näib justkui Siina Ükskülale kirjutatud olevat, lisab sesse ritta uut moodi, Eestis senimaitsmata vürtsi.

Siina Üksküla Maria Callas (vasakul) õpetab Sharon Grahamile (Katre Kõiva), kuidas laulmisse ja liikumisse panna kogu hingejõud - teisiti kunst ei sünni.

KALJU PRUULI foto

Yves Saint-Laurenti sulejoonistus Maria Callasest.

Repro kavalehelt

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee