Elu

Nikita Mihhalkov – Vene filmikunsti suur erak (13)

Jaanus Kulli , 21. oktoober 2005, 00:00
ÜHE KÄEGA ANNAB, TEISEGA VÕTAB: Autoriteet, despoot, jumal ja vaenlane – need on vaid mõned epiteedid, millega iseloomustatakse Venemaa kino üht suuremat ja vastuoluli­semat tegi­jat Nikita Mihhalkovi. Albert Truuväärt (arhiiv)
«Kui päris aus olla, plaanin Mihhalkovi veel sel aastal PÖFFi žüriisse kutsuda,» tunnistab Pimedate Ööde Filmifestivali juht Tiina Lokk. «Arvan, et ta ka tuleks, kuigi sellisel juhul on selge, et temast peab saama žürii esimees. Sest ta on vaieldamatu liider.»

Samas pelgab festivalijuht Mihhal­kovi varjuna saatvat poliitikupitserit. «Ma ei tea ju, mis hakkab juhtuma, kui ta oleks žürii esimees,» muretseb Lokk. Tema murest võib aru saada. Mihhalkov on poliitilise pulsi ja sotsiaalse närviga looja ning tema filmid ja loometegevus on seotud alati ümberringi toimuvaga.

Tiina Loki sõnul mõistab ta Mihhalkovi püüdlusi anda venelastele tagasi nende usk oma rahvusse. «Vene kultuuri armastajana kiidan ma seda igati heaks. Ent igal asjal on ka teine pool,» ütleb Lokk. «Ma ei tea, millised kired või jõud võivad Mihhalkovi võimaliku žüriisse kutsumisega kaasneda. Samas on ta ju suur vene šovinist ning ma kardan, et tema poliitilised hoiakud võivad ületada hea tava piiri.»

Enne ütleb, siis mõtleb

Režissööri kunagine õpilane Lokk ütleb, et Mihhalkov on väga loominguline isiksus ja samas üks vastuolulisemaid isiksusi, kellega ta eales kohtunud. «Ta on Vene kino jaoks teinud tohult palju head ning teiselt poolt on ta teinud ikka tohutult halba. Kas või selle filmimuuseumi maha parseldamisega,» ütleb Lokk.

Mitte kunagi ei saa ta režissööri süüdistada sajas surmapatus.

«Sest kui sa oled ikka looja ja pealegi suur looja, ei saa sa kunagi olla üksüheselt ideaalne isiksus. Mihhalkov on väga sirge ütlemise ja selge mõtlemisega inimene, kusjuures ta tihti enne ütleb ja alles siis mõtleb,» ütleb Lokk.

«Ta ei kuulu inimeste hulka, kel oleks piinavalt raske tõde välja öelda. Mistõttu on ta inimene, kes korjab alati kokku äärmiselt vastakaid arvamusi iseenda ja oma ütlemiste kohta. Ta on äärmiselt tugev isiksus ja tugevatel isiksustel on teatavasti omadus ühendada äärmiselt vastuolulisi jooni. Temas on meeletu tugevusega ühendatud vastandid nii heas kui halvas mõttes.»

Loki sõnul on mehel meeletult palju sõpru ja sama palju vaenlasi.

Sama kordab tuntud filmi- ja teatrikriitik Boris Tuch: «Sellised Vene filmi suurkujud nagu Eldar Rjazanov ja Aleksei German lausa vihkavad Mihhalkovi.»

Isa eeskujul ka ise karm isa

Boris Tuch kohtus juubilariga esimest korda 1979 Viru filmiklubis, kui režissööril olid parajasti käsil «Oblomovi» võtted.

«Ta oli veel noor ja natuke agressiivne,» meenutab Tuch. «Rääkis, et kui «Oblomov» jõuab filmilevisse, hakkavad kõik kirjandusõpetajad protestikirju kirjutama.»

«Oli 70. aastate lõpp ning filmiklubidesse kogunes opositsiooniline seltskond, kes absoluutselt ei sallinud Mihhalkov seeniorit. «Kui Nikitalt küsiti suhete kohta isaga, ootasid paljud, et ta neid heaks ei kiida, kuid Mihhalkov tunnistas, et armastab oma isa väga ning et üleüldse on perekond tema jaoks suur väärtus.»

Nii algas ka Mihhalkovi armastus filmikunsti vastu just ajast, kui vanem vend Andrei Kontšalovski kirjutas koos Tarkovskiga «Andrei Rubljovi» filmistsenaariumi.

Štšukini teatrikooli teisel kursusel lendas Mihhalkov koolist, kuna tudengitel oli kolmel esimesel kursusel keelatud filmides mängida. Nikita isa, Sergei Mihhalkov, kes oli omal ajal olnud Stalini suur soosik, ei teinud poja kaitseks ühtegi liigutust.

Hiljem, kui juba Nikita enda poeg Nõukogude sõjaväkke Kaug-Itta teenima värvati, ei astunud Nikita omakorda ühtegi sammu, et see kuskile staapi sooja koha peale sokutada. «See on selline aadlisuguvõsa komme,» selgitab Tuch. Aga just esimese peaosaga 1963. aastal Georgi Danelija filmis «Ma kõnnin Moskva tänavail» sai Mihhalkov esimest korda laiemalt tuntuks.

Tema Ekstsellents Putin

Veel kaks korda on Tuch Mihhalkoviga Tallinnas kohtunud. «Need olid juba pigem poliitilised külaskäigud,» tõdeb ta. «Mõlemal korral tuli ta abistama vene parteisid. Vaatamata sellele, et tema poliitilised hoiakud on mulle vastuvõetamatud, ta mulle ikkagi meeldib,» tunnistab Tuch. «Ta on või vähemasti oli suuresti monarhist, kes Putinit Teie Ekstsellentsiks nimetas.»

Nikita Mihhalkovi juubelile pühendatud filminädal kinos Sõprus saab täna lõppakordi «Siberi habemeajajaga».

Suursuguse suguvõsa sarmikas võsu

Nikita Mihhalkov on sündinud 21. oktoobril 1945. Tema isa, poeet Sergei Mihhalkov, on kolme NSV Liidu ja Venemaa hümni sõnade variandi autor. Ema, poetess Natalija Kontšalovskaja aga tuntud maalikunstniku Pjotr Kontšalovski tütar ja sama kuulsa maalikunstniku Vassili Surikovi lapselaps.

Näitlemist alustas Nikita Mihhalkov 14aastaselt. Esimene tunnustus tuli 1963. aastal peaosaga Georgi Danelija filmis «Ma kõnnin Moskva tänavail».

Pärast Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi lõpetamist 1971. aastal hakkas Mihhalkov nii näitlema kui ka lavastama. Tema ühte esimest filmi «Võõrastele oma, omadele võõras» vaatas üle 23 miljoni inimese.

Tema TriTe stuudiot kaunistavad paljude festivalide auhinnad, nende hulgas ka Ameerika Filmiakadeemia parima võõrkeelse filmi Oscar draama «Päikesest rammestunud» eest.

Nikita Mihhalkov on olnud Venemaa Kinematografistide Liidu esimees, ta on Venemaa Kultuurifondi president.

«Siberi habemeajaja» – Venemaa kalleim film

Viis aastat tagasi räägiti Nikita Mihhalkovist kui võimalikust uuest Venemaa presidendist. Jutud läksid liikvele 1988. aastal, kui Moskvas igal nurgal lehvisid «Siberi habemeajaja» hiidreklaamid.

«Habemeajaja», Mihhalkovi seni viimase filmi eelarve võrdus veerandi protsendiga Venemaa aastaeelarvest. Kokku läks film, kus tsaar Aleksandr III kehastas Mihhalkov, maksma 45 miljonit dollarit.

Kuigi paljud kriitikud peavad Mihhalkovi parimateks töödeks tema loometee alguses vändatud filme, andis 1995. aastal Ameerika Filmiakadeemia filmile «Päikesest rammestunud» parima võõrkeelse filmi Oscari. Nüüd valmistab Mihhalkov ette uut filmi esialgse pealkirjaga «Päikesest rammestunud – 2» ja see peaks ekraanile jõudma järgmisel aastal.

Nikita Mihhalkovi tuntumaid filme:

«Võõrastele oma, omadele võõras» – NSVL, 1974. Osades: Juri Bogatõrjov, Nikita Mihhalkov, Sergei Šakurov, Aleksander Kaidanovski jt.

«Lõpetamata pala pianoolale» – NSVL, 1977. Osades: Aleksandr Kaljagin, Jelena Solovei, Jevgenia Glušenko, Ksenia Minina, Sergei Nikonenko, Juri Bogatõrjov, Antonina Šuranova, Oleg Tabakov, Nikolai Pastuhhov, Pavel Kadošnikov, Nikita Mihhalkov, Anatoli Romašin jt. Kriitikud peavad seda Anton Tšehhovi varajaste juttude põhjal tehtud filmi Nikita Mihhalkovi parimaks režissööritööks. Film pälvis San Sebasti?ni filmifestivali peaauhinna.

«Päevi Oblomovi elust» – NSVL, 1979. Osades: Oleg Tabakov, Juri Bogatõrjov, Jelena Solovei, Jevgenia Glušenko, Avangard Leontjev, Nikolai Pastuhhov, Andrei Popov, Jevgeni Steblov, Gleb Striženov jt.

«Viis õhtut» – NSVL, 1979. Osades: Ljudmilla Gurtšenko, Stanislav Ljubšin, Aleksander Adabašjan jt.

«Suguselts» – NSVL, 1981. Osades: Nonna Mordjukova, Svetlana Krjutškova, Juri Bogatõrjov, Oleg Menšikov jt.

«Mustad silmad» – NSVL-Itaalia, 1987. Osades: Marcello Mastroianni, Jelena Safonova, Innokenti Smoktunovski, Oleg Tabakov, Vsevolod Larionov jt. Anton Tšehhovi jutustuse «Daam koerakesega» vabas vormis ekraniseering. Marcello Mastroianni pälvis rolli eest Cannes’i auhinna ning kandideeris parima meespeaosatäitja Oscarile.

«Urga» – NSVL, 1991. Osades: Badema, Bayaertu, Vladimir Gostõkhin, Larissa Kuznetsova, Jon Botšinski jt.

«Päikesest rammestunud» – Venemaa-Prantsusmaa, 1994. Osades: Nikita Mihhalkov, Oleg Menšikov, Ingeborga Dapkunaite, Nadja Mihhalkova, Svetlana Krjutškova jt Võitis Cannes’i filmifestivali žürii peaauhinna ning kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile.

«Siberi habemeajaja» – Venemaa-Prantsusmaa-Itaalia-Tšehhi, 1998. Osades: Julia Ormond, Richard Harris, Oleg Menšikov, Anna Mihhalkova, Maria Nejolova, Marat Bašarov jt Esimene Venemaa film, mis kogus kassatulu üle miljoni dollari.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee