Uudised

Metsavaht vaba ja väärikas (1)

8. märts 1998, 00:00

VALDEK KIIVER

Metsavahiamet on olnud läbi aegade vajalik ja ühiskonna silmis hinnatud elukutse. Metsavaht oli ka nõukogude ajal hinnatud mees. Tema peale vaadati isegi teatud kadedusega, sest ta võis mõnigi kord lubada endale nii pikki pühi, kui heaks arvas, ja talle ei tehtud selle eest midagi. Sest ta oli... metsavaht, vaba ja oma võõrandamatute privileegidega mees põlvest põlve. Tuginedes Toivo Meikari (Eesti Põllumajandusülikool) koostatud uurimistööle on tõenäoline, et Eestimaal võib otseselt metsa valvega seotud inimesi hakata otsima juba 13. sajandist. Ajast, mil tollased maahärrad asusid välja andma metsakasutust reguleerivaid õigusakte. On ka oletatud, et metsavahi funktsioone täitvaid inimesi pidanuks vähemalt meie rannikualadel leiduma juba 14.-15. sajandil.

16. sajandi keskpaigast on kindlad teated Tallinna linna "metsahärrale" alluvast metsavahist Naissaarel. Märksa laiemalt hakkas metsavahte ilmuma siiski 17. sajandil seoses siinsete alade minekuga Rootsi kuninga võimu alla. Eestimaa kubermangus on 1680. aastate lõpust eestlastest metsavahtide olemasolu nimeliselt teada Matsalu, Kiiu, Haiba, Munalaskme, Vihterpalu, Särevere, Karitsa, Meremõisa ja Kuru mõisas. Liivimaa osas on allikmaterjale vähem säilinud, kuid sealgi olid metsavahid kindlasti Vana-Põltsamaal, Kuritsal, Kaismas, Viljandis.

Metsavahile ei tohtinud ihunuhtlust anda

Metsavahikohtade loomine pandi kindlamale alusele 1725 fikseeritud põhimõttega, mis lubas metsa omavatel mõisatel pidada üht adratalupojast metsavahti, kelle talu arvati adramaade arvestusest ja seega ka mõisal lasuvatest riiklikest koormistest välja.

1725.-1726. aasta revisjon fikseeris Eestimaa kubermangus umbes 145 metsavahti, koos Liivimaaga võis see arv ulatuda 300-350. Rahapalka nad oma valvetöö eest küll ei saanud, kuid olid vabastatud koormistest mõisa ees. Oluline oli seegi, et metsavahile ei tohtinud tema autoriteedi hoidmiseks ihunuhtlust anda. 19. sajandi esimesest poolest võime leida juba metsavahtide perekondlikke dünastiaid.

19. sajandi teisest poolest tunduvalt intensiivsemalt majandatud eramõisates mõisteti järjest paremini vajadust haritud metsavahtide järele. Paljud metsaülemad hakkasid oma initsiatiivil metsavahte koolitama, kes siis vastavate tunnistustega said nõutavaks ja otsitud tööjõuks.

Eesti Vabariigi algaastail, mil püüti riikliku metsamajanduse tarbeks välja töötada optimaalset organisatsioonilist struktuuri, jäi metsavahi institutsioon puutumata - usutavasti ei tulnud selle ärakaotamise mõte kellelegi pähegi. Küll aga kasvasid pidevalt nende erialastele teadmistele esitatavad nõudmised. Uue põlvkonna metsavahtide koolitusele pandi alus Voltveti metsakoolis, n.-ö. täienduskoolitusega tegeldi metskondades. 1930. aastal töötas riigimetsades 1554 metsavahti, 1940. aastaks oli see arv langenud 1394-ni.

Metsavaht riigi tugipunktiks maal

Sõjajärgseil aastail ei tekitanud metsavahtide vajalikkus kelleski kahtlusi, kuigi aja jooksul omandasid nad suuresti hoopis uue, raietöölise funktsiooni. Riigimetsafondi pindala suurenedes hakkas kasvama ka metsavahtide arv. Kui 1948. aastal oli Eestis 1337 vahtkonda, siis 1972. aastal oli see arv kasvanud 1848-ni. 1980. aastate keskpaiku hakati lähenema 1920. aasta piirile - 2000 vahtkonnale. Läinud aasta lõpul oli Eestis ajakirjanduse andmeil veidi alla 2000 metsavahi.

Metsakaitse seisukohalt on ainuüksi teadmine metsavahi olemasolust hiigelsuure psühholoogilise mõjuga. "Kus on ikka teada, et ametis on tõsine mees, sinna nii lihtsalt metsa varastama ei julgeta tulla," on öelnud nüüd juba endine Põlvamaa metsavaht Tõnu Lume. "Metsavaht on läbi aegade olnud maal hoopis rohkem kui lihtne inimene, ta on olnud suurel määral ka riigi ja võimu tugipunkt."

Lahemaal Sagadi mõisakompleksi ringtallides paiknev metsamuuseum annab suurepärase ülevaate metsanduse arengust Eestis ja metsavahi kohast selles.

HARVET TOOTSI foto

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee