Eesti uudised

Mis võib saada helikopterile saatuslikuks (10)

Anderko Kaha , 12. august 2005, 00:00
 
Üleeile merre kukkunud Sikorsky tüüpi kopteril, nagu ka mitmel teisel sarnasel õhusõidukil, on valupunkte, mis võivad lennumasinale tõsiseid probleeme valmistada.

USAs toodetud Sikorsky S-76 C+ tüüpi kopter põhineb kuulsal Black Hawki veohelikopteril. Analoogne on nii pearootori kui ka mootorist jõudu tiivikutesse juhtivate ülekannete ehitus. Lisaks on sarnased kere põhiosad.

Pearootori labad seevastu on Sikorskyl lühemad kui USA sõjaväes kasutataval Black Hawkil.

Kere:

Kere on voolujooneline, kandvad konstruktsioonid üldjuhul piisavalt tugevad, et lennul tekkivatele pingetele vastu pidada. Kere purunemine on siiani olnud vaid väheste lennuõnnetuste põhjus. Üldjuhul purunevad pigem lennumasina liikuvad osad.

Ohud: Klaasi purunemine või linnu sattumine kabiini õhus olevale helikopterile suuri probleeme ei tekita. Eriti kui lennatakse suhteliselt madalal, nagu alla kukkunud Sikorsky. Erinevalt tunduvalt kõrgemal lendavatest lennukitest salongi ja helikopterit ümbritseva keskkonna vahel märkimisväärset õhurõhu erinevust ei ole.

Pearootor:

Tekitab tõstejõu. Tõstab helikopteri üles ja hoiab teda õhus. Kõik tiiviku labad tekitavad võrdsel hulgal tõstejõudu.

Pearootorit liigutades on võimalik helikopteri nina üles või alla suunata. Kui tiivikut kallutada nii, et selle ettepoole jääv osa on allpool kui tahapoole jääv osa, suundub kopteri nina maa poole. Kui aga ettepoole jääv osa tõsta kõrgemale, saab selle abil helikopterit ülespoole suunata.

Ohud: Pearootor on üks kahest kõige kriitilisemast detailist helikopteri juures. Kui nelja labaga rootor kaotab mingil põhjusel ühe laba või laba deformeerub oluliselt, tekib tugev vibratsioon ja suure tõenäosusega laguneb kogu rootor laiali. Põhimõtteliselt tähendab see kopteri kivina alla kukkumist. Sündmused kulgevad sellisel juhul tohutu kiirusega. Ka Sikorskyst tunduvalt suurem, seitsmelabalise pearootoriga kopter suudaks laba küljest murdumisel õhus püsida vaid umbes 30 sekundit.

Juhtimissüsteem:

Helikopteri juhtimiseks kasutatakse juhist, tõusukangi ehk kollektiivi ja pedaale. Vasakul asuv tõusukang tõstab ja langetab kopterit. Selle kasutamisega tuleb samal ajal muuta tiivikute liikumise kiirust.

Otse piloodi ees seisev juhis sarnaneb lennuki juhtkangi või arvuti joystick’iga. Selle abil saab kopterit üles, alla, vasakule ja paremale kallutada.

Sabatiiviku juhtimiseks kasutab kopteripiloot pedaale. Nende abil saab ta lennuvahendit vasakule ja paremale suunata. Näiteks kui piloot vajutab vasakut pedaali, pöörab kopter samale kõrgusele jäädes vasakule.

Helikopter on üks kõige võimalusterikkamaid sõidukeid maailmas, lubades liikuda nii vasakule-paremale, üles-alla kui ka edasi-tagasi.

Üldjuhul on helikopterite juhtimissüsteemid mehaanilised või hüdraulilised. Elektroonikat väga palju ei kasutata. Erinevalt näiteks lennukitest, kus juhtimissüsteem põhineb suuresti elektroonikal, roolib piloot Sikorsky S-76 C+ helikopterit hüdrauliliselt võimendatud mehaanilise juhtsüsteemi abil. See sarnaneb auto roolivõimendusega.

Ohud: Helikopteri võivad teha juhitamatuks väga ekstreemsed ilmaolud, kus tuule suund ja kiirus pidevalt muutuvad. Üldjuhul on kopter siiski suhteliselt ilmastikukindel lennuvahend.

Eestis selliseid ilmaolusid, mis ilma teiste tegurite kaasmõjuta kopteri hetkega hukutada võiksid, üldjuhul ei leidu.

Sabarootor:

Sabarootor on helikopteri väga oluline osa. Kui ainult pearootor mootori abil keerlema panna, tekib tsentrifugaaljõud, mis paneb lisaks tiivikule keerlema ka helikopteri enda. Sabarootor seevastu takistab helikopteri keerlema hakkamist, hoiab kopteri otse.

Rootorit liigutades on võimalik helikopterit vasakule ja paremale keerata. Sabarootor on seega kopteri tüür. Läbi ülekannete on sabarootor ühendatud pearootoriga.

Ohud: Teoreetiliselt on sabarootori vigastada saamine mõnevõrra kergem õnnetus kui pearootori purunemine. Mingil määral stabiliseerib kopterit rootori kõrval ka saba. Sabarootori purunemise korral on asjaolude soodsa kokkulangemise korral piloodil võimalik helikopter maandada.

Mootor:

Tsiviilhelikopterite puhul on tellijal tihti võimalik valida mootor vastavalt oma vajadustele. Umbes sada miljonit krooni maksva alla kukkunud Sikorsky kopteri puhul kasutati kaht Prantsusmaal valmistatud Turbomeca Arriel 251 Turboshaft tüüpi turbiinmootorit, kummagi võimsus 638 kW.

Ohud: Ühe Sikorsky mootori purunemine võimaldaks helikopteril edasi lennata või vähemalt hädamaandumise teha. Mootorid paiknevad teineteisest eemal, nii et isegi juhul, kui üks jõuallikatest plahvataks või mingil moel puruneks, ei pääseks sellest lendavad tükid teist mootorit ohustama.

Kui siiski mingil põhjusel ütleksid korraga üles mõlemad mootorid, oleks piloodil võimalik helikopter tänu autorotatsioonile maandada.

Autorotatsioon on justkui helikopteri vabajooks: kui mootorid seiskuvad, ei tähenda see kopteri kivina alla kukkumist, kuna piisavalt suure liikumiskiiruse korral suudab vastutulev õhuvoog pearootorit nagu tuuleveskit ringi ajada. Sellisel juhul peaks kopter jääma juhitavaks ja piloot suutma selle maandada.

Ülekanded:

Mootor on ühendatud mõlema tiivikuga läbi mehaaniliste, hammasratastel põhinevate ülekannete. Üldiselt on need Sikorsky S-76 C+ puhul kopeeritud Black Hawki pealt.

Ohud: Ülekandesüsteemide purunemise tagajärjed peaksid sarnanema mootori seiskumisel tekkivate probleemidega – tekib autorotatsioon, välja arvatud juhul, kui ülekanne mingil põhjusel kinni kiilub. Niisugusel juhul võib olukord sarnaneda pigem rootorilabade murdumisega.

10 KOMMENTAARI

m
mina 13. august 2005, 00:59
muidugi,ajakirjanikud vaevalt masinaehitusega tuttavad on,see eeldab ju tehnikaülikooli haridust ja siiski veel mine tea...pommidest seal ehk ei räägi...
(loe edasi)
l
loll 12. august 2005, 22:55
No miks te lollid Öhtulehte loete?
Loe kõiki (10)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee