KLOUN: Kõik, kes Meie Mehe liidri Aivar Riisaluga vähegi on koos olnud, ütlevad ta kohta kloun. Vähesed ütlevad seda pahatahtlikult, põhiliselt on ta tiitli teeninud katkematu jutu, naljade ja koomiksisarnaste grimassidega. (Kalev Lilleorg)

Eesti menukaima ansambli Meie Mees solist ja ees-vedaja Aivar Riisalu rõõmustab, et tuntus on teinud bändiliikmetest jõukad mehed ja kustutanud igapäevased olmemured.

Kuidas on Meie Meest üritatud kõige inetumalt solvata?

Vahetus kontaktis pole keegi solvanud. Meid tullakse vaatama vabast tahtest ja üldreeglina on nad tänulikud kuulajad. Kui mõni väsib või surub soovilugu peale, siis temaga on väga lihtne hakkama saada – tõstad ta korraks esile ja harilikult ei luba ta närvikava väga kaua esil olla…

Ajakirjandus ütleb loomulikult süldi- ja saastabänd. Mina jään endiselt selle juurde, et kui mängime levimuusika klassikat ja teeme seda hästi, kus see sült siis on? Mõni teeb biitleid ja zeppelini – kas nemad siis pole süldibändid?

Läheb sulle kriitika korda?

Enam ei lähe.

Kas algusaastatel ärritusid tihti?

Sisemuses kindlasti mõtlesin, et mille eest meid küll sõimatakse. Väliselt olin rahulik. Konstruktiivne kriitika on edasiviiv. Lauskriitika on juba kritiseerija probleem. Mina soovitaksin nii mõnelgi arsti juurde minna.

Kriitika sünnib kadedusest. Meil läheb tõesti hästi. Meil läheb majanduslikult ja emotsionaalselt väga hästi. Publikut on vanuses 3–83.

Eesti muusikute häda on selles, et kui ollakse neli korda üle lava jalutanud, siis kujutatakse ennast juba staarina. Tegelikult on muusik klienditeenindaja. Artist ei tohi laval mõelda, et ta on jube kihvt. Ta peab seadma end kuulaja tasemele ja seda isegi siis, kui kuulajaks on purjus külamees. Meil on nad paratamatult olemas. Esineja peab olema talle arusaadav.

Kuidas sa viid end publikuga samale tasemele, kui nende seas on kolmeaastane, purjus külamees ja minister?

Ministrile ma kindlasti tähelepanu ei osuta. Pööran tähelepanu kolmeaastasele. Purjus külamehe palun turvameestel minema viia.

Eesti muusikamaailmas on nimega Meie Mees püütud vist teisi esinejaid ka solvata?

Eks mõnes mõttes on see kindlasti nii…

Aga Eestis on vähe bände, kes suudaksid meid instrumentaalselt järele teha. Oleme siin üks väheseid bände, kes ei kasuta rütmimasinat, ehk mängime kõik lood otse.

Klienditeenindajad

Kirjelda Meie Mehe fenomeni. Olete Eesti kuulatuim bänd, aga ajakirjanduses vaid sõimatakse?

Kui käitud klienditeenindajana ja inimesele arusaadavalt, on ta tänulik. Sest teed ju muusikat tema jaoks. Oleme Meie Meest teinud pingevabalt, bänd pole eesmärk omaette. Tõestame vaid iseendale. Proovisin kunagi mitu korda astuda lavakunstikateedrisse, aga olin liiga jobu ja mind ei võetud vastu. See kripeldus sundis mind bändi tegema. Tuleb suhtuda nii, et me ei oska midagi, me ei tea midagi, me lihtsalt proovime.

Kas kadedust tunnete tihti?

Aga mis see sõimamine siis on? Milles on probleem? Jumal auta, kuidas me tõmbame kvaliteetmuusika, halva maitse ja süldi vahel piiri? Mu venelasest sõber küsis tuntud Eesti bändi kontserdil, kas nad mängivad terve õhtu ühte laulu? Mina neid ei halvusta. Kui inimesed on välja töötanud nõksu, kuidas muusikat teha, siis edu neile. Mina neid ei sõima. Nemad aga mind küll.

Kui ikka prominente muusik ütleb televisioonis, et on nõus alla jääma kõikidele peale Meie Mehe, aga meile ikka kaotab, siis tahaks talle südamerohtu viia… Milleks olla väiklane? Me ei tee bändi, et leiba osta. Leiva saame mujalt.

Kas Meie Mehe lähenemist elule saab võrrelda telesaatega «Ärapanija»?

Lisaks muusikale viljeleme publikuga ka verbaalset kontakti. Kunagi ilmus analüüsiv lugu, kus kritiseeriti, miks Eesti artistid laval suud lahti ei tee ja publikuga ei suhtle.

Kirjelda Meie Mehe publikut ehk Eesti rahvast suvel 2005?

Kanadas käies kohtusime üle 80aastase eestlasega. Ta oli sündinud 1919, teeninud Eesti sõjaväes ja Punaarmees, siis sattus vangi, siis teenis Saksa armees, siis läks Läände… Ta oli meie suhtes selgelt positiivne ja tal polnud ühtegi põhjust olla lihtsalt viisakas.

Teine variant on Eesti ettevõtete suvepäevad, kui töökollektiiv hakkab omavahel rusikaga näkku lüües pingeid maandama.

Nende vahele mahub mida iganes… Olen Eestimaal kõike näinud. 2005. aasta publik ei erine 2000. aasta publikust.

Kas Meie Mehe publiku seas on rohkem purjus või kaineid inimesi?

Mina ei saa enne hinnangut anda, sest inimesed pole ju alkomeetrisse puhunud. Meie ei näe traagilist olukorda, kui see peaks publiku seas kuskil juhtumisi olema. Meile paistavad näkku prožektorid ja esimeses viies reas on progressiivsed noored.

Aga et Eesti rahvas alkoholi tarbib, on kõikidele teada… Ma ei arva, et ükski üritus Eestis oleks alkoholivaba. Ühe mu sõbra ülikonna rikkus Estonia ooperis oksendav soomlane. Meie Mees pole põhjus, miks Eesti rahvas on jooma hakanud.

Aga kui Meie Mehe laulud kihutavad pidutsema ja särkidel särab viinafirma logo?

Mis Viru Valge logol viga on? See on ju meie rahvuslik uhkus. Kui Andrus Veerpalule makstakse piisavalt raha ja ta tahab sporti edasi teha, paneks ta ka oma vormile selle logo.

Vormel Ühes on suitsu- ja õllereklaamid. Mis siis pahasti on? Ka teatud teised bändid kasutavad Viru Valge toetust, aga nad ei pane logo särgile, sest nad ei taha laval viisakalt riides käia.

Nagu Keskerakond

Kas teie lauludest sõnumit tasub otsida?

Kunagi kindlasti tasus. Nüüd pole me ise saavutatuga enam rahul ja peame hakkama tõsiselt tööle. Kui läheb hästi, siis ei suuda korralikult keskenduda. Kaua ei saa järjest särada. See on inimlik. Me pole just eneseiroonilised, pigem oleme iroonilised asjade suhtes, mida kõik teavad.

Nagu näiteks?

Otseselt poliitikasse me ei sekku. Aga laulame väiklastest asjadest, nagu kadedus, liigne lobisemine, alkoholism, enesega rahuolu, rullnoklus jne. Kui me neist laulame, las siis inimesed mõtlevad, kas see puudutab ka neid. Vanasti tuli see kõik meil paremini välja…

Millist vastukaja saate fännidelt ja vaenlastelt?

Koduküljele tuleb põhiliselt positiivne vastukaja. Aga kui oli «Eesti muusika karikas», siis loomulikult jagunes ühiskond kaheks.

Nagu poliitikas – Keskerakonna poolt või vastu!

Umbes nii jah. «Eesti muusika karikas» polnud võitlus bändide, vaid maailmavaate vahel. Kuna saatetegijad teadsid ette, kuidas on vaja tulemus kallutada, siis… Olen uurinud, et suur protsent meile tulnud häältest jäi arvestamata. Inimestelt võeti umbes 20 000 – 30 000 krooni, aga hääl arvesse ei läinud. Tean inimest, kes on saanud telefonifirmast ametliku kirja, et järgmise kuu arvest võtame summa maha – sest raha oli ebaõiglaselt kinni peetud.

Saatetegijad ja -juhid olid Meie Mehe vastu?

Nad ütlesid seda isegi kõva häälega välja. Et kui kipub viiki jääma, siis on teada, kes võidab…

Miljonärid…?

Tuuridel jooksevad naised Meie Mehele tormi?

Miks peaks arvama, et Eesti õrnem sugu meist lugu ei pea? Meie pärast ei pea kuhugi jooksma. Kuna oleme klienditeenindajad, siis oleme nende jaoks kogu aeg olemas. Räägime nendega, jagame autogramme, laseme koos pilti teha, kallistame. Me ei ole staarid. Oleme lihtsad külapoisid Rae vallast, Harjumaalt.

Aga kui mõni kohalik proua tahab teiega voodisse hüpata?

Kui keegi otse ütleks, siis peab lausa mõtlema… Eriti, kui on veel ka ilus. Olen isegi lavalt öelnud, et Riisalu on vallaline, ehk keegi tahab mind toidule võtta. Keegi ei ole tulnud.

Kas Meie Mehe muusika meeldib sulle või on see tänu rahasajule lihtsalt meeldima hakanud?

Ei meeldi… Aga eks me teeme järele lugusid, mis teistele meeldivad.

Kas ise läheksid Meie Meest kuulama?

Olen viimane inimene, kellelt küsida, kas see meeldib. See on minu töö ja ma pean seda tegema hästi. Mulle on paaril korral öeldud, et olin laval täiesti mõttetu… Ju mul polnud siis hea tuju. Kui mängime «Nazarethi», siis see mulle meeldib; kui Ivar Männikut, siis see ei meeldi, kuigi on algupärand ja meie jaoks tehtud.

Teeksite seda muusikat ka siis, kui iga esinemise eest ei maksta kümneid tuhandeid?

Mis kümneid tuhandeid? See on väljamõeldis.

Millist rolli mängib raha Meie Mehe juures?

Enam ei mängi üldse. Bänd on aidanud meie lugupeetud liikmetel igapäevases elus korrektuure teha.

Miljonäriks saada?

Maksuametist oled või? Mis on Eestis miljon krooni? Oh seda nuttu ja hala, mis Eestis juhtub, kui kasutusele tuleb euro. Suur osa saab öelda, et mul on vaid 100 000 või 200 000.

Riisalu jääks miljonäriks?

Muidugi, sest muu majandustegevus on bändi kõrval ikka kosmos. Aastaid tagasi oli bänd meeldiv lisakassavoog. Praegu on bänd minu jaoks töö, ja kuni ma pole end sealt lahti lasknud, pean seda ka tegema.

Kui palju on suurim Meie Mehele pakutud honorar?

See on olnud suur, millenniumi õhtu eest. Aga jutud, et keeldusime 250 000 krooni eest esinemast, ei vasta tõele. Me lihtsalt otsustasime, et oleme sel õhtul vabad.

150 000 krooni?

Ma ei räägi rahast. Aga number oli suur.

Kuid üldiselt te alla 30 000 krooni lavale ei lähe?

See on rumal rehkendus. Iga kord lepime kokku eraldi summa, mis sõltub asjaoludest, ürituse sotsiaalsest tähendusest jne.

Kui tihti pakutakse: «Kuule, maksan 500 krooni, tehke paar lugu veel!»?

Me ei mängi pulmades ja sünnipäevadel, et selliseid olukordi oleks. Paar korda oleme mänginud ja just nii on ka läinud.

Oled sa mõnikord publiku peale vihastanud?

Ei. Mu närvikava on väga korras.

Põhimõttelised tülid

Mis on Meie Mehel Eestis veel saavutamata?

Meie eesmärk pole midagi saavutada, mistõttu ei saa me ka rääkida sellest, mis on saavutamata. Me lihtsalt mängime, sest seda tahetakse. Muid ambitsioone pole.

Kuidas edu ja raha on mõjunud bändi sees omavahelistele suhetele?

Raha pärast pole me kakelnud.

Mille pärast olete?

Põhimõtete. Põhimõttelise karsklasena olen paarile bändiliikmele teinud räigeid märkusi – vali: kas alkohol või läheme laiali?

Selles küsimuses meil enam erilisi probleeme pole, sest kuuest liikmest neli on eri põhjustel täiskarsklased. Mulle isegi ei meeldi, kui meie bussis keegi õlut joob. Aastate jooksul on olnud ka juhtumeid, kus mõni kodanik polnud enam adekvaatne. Siis oli ikka väga suur riid majas.

Bändis maksab vaid Riisalu sõna?

See peaks nii olema, aga ma pole kunagi end selliseks pressinud. Oleme nähtus, kus kõigil on sõna. Olen mõelnud, et tõmmata bänditegemisele joon vahele. Nad aga ei nõustu mõttega, et võiksin lahkuda. Vastuolusid pole, kuni bänd toimib. Kuid kui enam ei toimi, siis ma ei viitsi klaarima hakata. Siis tuleb püsti tõusta ja lahkuda.

Kas lähete langusele vastu või üritate seda ennetada, edasi lükata?

Mina agoonias osaleda ei kavatse.

Miks sõidab Riisalu esinemistele üksi, teised aga bussiga?

Vanemaid ei saa valida, sõpru saab. Sel on erinevaid põhjusi. Kindlasti suudan teistega ühes ruumis olla. Aga üksi liikudes võidan ajas ja näen rohkem ka Eestimaad.

Sa ei pääse küsimusest: kas Meie Mehes laulab trummar Törlep või Riisalu?

Mõlemad laulame. Meie häda on see, et meil on suhteliselt sarnased hääled. Meie live-esitust kuulates saab aru, kes laulab. Nii et kui mina bändist lahkun, jääb Törlep; kui Törlep lahkub, jään mina; kui mõlemad lahkume, võetakse keegi kolmas. Mind see teema enam ei eruta.

Kui keegi kahtleb mu lauluoskuses, siis suhteliselt suure tõenäosusega saabun turule projektiga, nagu Tätte ja Matvere teevad. See on mu salaunistus.

Kui Törlep juhtumisi su vastust loeb, kuidas ta siis võiks reageerida?

Üks asi on stuudio, teine asi live. Temalt on seda kindlasti veel rohkem küsitud. Esimestel plaatidel on minu ülesastumisi rohkem, hiljem on seda vähemaks jäänud.

Mille nimel sa rohkem pingutaksid: et Meie Mehega tuleks kiire ja selge lõpp või et fenomen kestaks ja kestaks?

Mina oleksin kiire ja selge lõpu poolt. Mul on ambitsioon minna kompaniiülemana välismissioonile.

Iraaki või Afganistani?

Afganistani, ja see on väga reaalne. See on liiga reaalne.

Kompaniiülema koht kaalub üles muusikukarjääri?

Absoluutselt.

Eeskujuks olid Singer-Vinger ja Matvere

1990ndate lõpus unistas Aivar Riisalu Meie Mehe punti kokku pannes, et neil peaks olema Singer-Vingeri julgus, VLÜ ja Matvere põlemine ning tehnilisus. «Meie Meest tehes mõtlesin just Matverele ja Volmerile. Nad on heas mõttes robustsed ja ürgsed,» meenutab Riisalu ideed, mille ümber kerkis iseseisva Eesti edukaim muusikaprojekt.

Jaga artiklit

136 kommentaari

P
plaplapla  /   12:07, 3. aug 2005
Loe ja tuleb naer peale. Kommija jumal auta vastu suunatud kommid on ju kirjuatud IQ- negatiivsete poolt. Selline pööbli möla on parimaks tõestuseks, et kes need Meie Mehe fännid tegelikult on.
Kõhtjalgsed oma arengufaasis :D
P
pähh  /   12:04, 3. aug 2005
On olemas muusika ja on olemas saast. Meie mees pole esimene.
See on pööbli jorin. Ja ainult pööbel tuleb võrdlema Meie meest ja Noorkuud. Nad lihtsalt ei saa aru et mõlemad on saast. Siin pole tegemist zanritega vaid saastaga. Zanritest räägime klassikalise ja klassika puhul.
Näiteks Pärt teeb muusikat, Grünberg teeb muusikat, Saarsalu teeb, Hanson teeb, Metsatöll teeb, No Big Silence teeb, Eriti Kurva Muusika Ansambel teeb, enamik puhkpilli/sümfoonia orkestreid teeb muusikat.
Samas ei tee muusikat Meie Mees, Anne Veski, eurolaulikud, Noorkuu, Toomas Anni jms.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis