Eesti uudised

Seltsimees Tasku! Seltsimees Tasku! (19)

Allar Viivik , 20. juuli 2005, 00:00
TAGASIHOIDLIK: «Ma mängisin Valgre filmis õllekakoristajat. Ja pärast kirjutas kriitika, et olin episoodis omal tasemel,» kihistab Leida Rammo. Ometi kinnitab näitlejanna, et tema roll oli väga väike ja sedagi kärbiti. Kalev Lilleorg
Leida Rammo, kellele lapsedki tänaval «Seltsimees Tasku!» järele hüüavad, on oma kultusrolle vaadanud vaid mõned üksikud korrad.

«Minu rollid pole just liialt suured,» jääb näitlejanna tagasihoidlikuks.

Leida Rammo kantseldab enda Mustamäe paneelmaja korteris hundikoera.

«Ta nimi on vana töölisteatri näitleja Vare järgi Olli,» räägib särtsakas proua.

«Lapselaps tõi kutsu 11 aastat tagasi koju ning eks nüüd siis vaatame ta järgi.»

Kultusnäitlejajutt Leidale eriti ei istu.

«Ah et ma olen nagu kultusnäitleja või nii? Seda pole ma kindlasti,» naerab ta. «Olen teinud ikka neid väiksemaid rolle.»

Rammo kahetoalise korteri elutoas mängib telekas. Parasjagu käib ETV juubelipäeva programmis telefilm «Näitleja Joller». Ekraanil on Eesti teatri suukujud Ruts Baumann, Jüri Järvet, Voldemar Panso, Kulno Süvalep. Pika ööprogrammi valikusse võis rahvas valida ka 33 aasta tagust Sulev Nõmmiku filmi «Noor pensionär».

«Jälle tahavad näidata. Mina küll ei vaata,» teatab filmis mänginud Leida, isegi kui film valituks peaks osutuma. Aga ta ütleb, et tunneb üht noort inimest, kes vaatab kultusfilmi videot iga nädal.

«Aga mina olen seda näinud täpselt kaks korda – esilinastusel ja nüüd DVD tegemise ajal,» teatab ta. Teiseks kultusteoseks saanud filmi «Viini postmark» on Leida näinud enda sõnul vaid poolteist korda.

«Kas teie abikaasa kardab siiani püssipauku?»

Ometi teatakse ja tuntakse Leida Rammot siiani seltsimees Klaara Kukena komöödiast «Viini postmark» või Laine Rummona «Noorest pensionärist».

Naine ja mees on küll seitse korda lahutatud. «Aga Leopold on nende lahutustega nii armsaks saanud,» vastab Laine Rummo seltsimees emalendurile. Tuleb tuttav ette?

Pruugib vaid elurõõmsal naisel poodi või turule minna, kui teda kohe ära tuntakse.

«Kuule, lapsed hüüavad mind siiani aeg-ajalt seltsimees Taskuks,» naerab Rammo nakatavalt.

Ning veidi vindised mehed on korduvalt uurinud: «Kas teie abikaasa kardab siiani püssipauku, nagu selles pensionäri-filmis?»

Tegelikult algas Leida Rammo filmikarjäär juba kümmekond aastat enne kultusteoseid. Noor Rammo on mänginud «Perekond Männardis» ning «Jalgrattataltsutajates». Esimene korralik roll tuli 1964. aastal «Põrgupõhja uues Vanapaganas» Juulana.

Tõelisse kultusteosesse sattus veidi üle neljakümnene Rammo 1967. aastal. Ardi Liivese «Viini postmargis».

Naise kehastada oli kastivabriku dispetšer Klaara Kukk, kes kastivirnade vahelt Ervin Abeli kehastatud hädist naistepiilujat seltsimees Taskut otsib.

«Tegelikult ei ole selles lauses midagi erilist,» ei saa Leida siiani aru, miks on rahvale just see koht filmist meelde jäänud. «Minu lauseid on kogu filmis kümmekond. Ja roll ka selline pisike. Miks on ta meeles, seda ma ei teagi?» laiutab ta käsi.

Moskva kärpis «Noore pensionäri» lühemaks

Filmihuviliste kuldvarasse kuulub loomulikult 1972. aastal valminud «Noor pensionär», mille lauseid ja situatsioone teatakse une pealt.

Töö lõpetanud balletiartist Pukspuu kohtub uut ametit otsides lendurist naisega, tema tütre Marika ning pulmafännidest naabrite Laine ja Leopoldiga.

«Kahju, et tohutult naljakat materjali välja lõigati,» muretseb Leida nostalgiliselt. Tema sõnul rändas Moskva tele- ja raadiokomitee käsul prügikasti vähemalt 20 minutit koomikat.

Lõplik, tunni ja kümneminutiline variant jäi Leida hinnangul veidike vesiseks ning sentimentaalseks.

Prügikasti lendas ka suurem osa koomilisest kohtustseenist, kus Saag süüdistas naist truudusetuses.

Miks on eesti rahva kultusteosteks saanud just naljafilmid?

Leida mõtleb tükk aega, leidmata kohe vastust: «Koomikat on raske teha. Hea tulemuse saamiseks peab nägema vaeva ning valama higi,» vastab ta lõpuks.

Näitlejatari sõnul napib tõsiselt häid filmikomöödiaid kogu maailmas, saati veel väikeses Eestis.

«Ju siis need inimestele lõpuks ka midagi ütlesid. Ega neid muidu tänaseni vaadata,» arvab Leida.

Hirmus pulmasõit

«Noore pensionäriga» oli omaette lugu: algselt tehti sellest loost tummfilm. «See oli palju huvitavam ja naljakam,» arvab Rammo. Alles hiljem kirjutas Enn Vetemaa pika variandi.

«Oi, meil oli õudne asi seal, see pulmasõit, mäletate, hobusega? Ja toimus see Endla tänaval, kus oli tihe liiklus. Filmi jaoks telliti hipodroomilt hobune koos juhiga. Ega Nõmmik teadnud neist asjust midagi, ta lootis õppinud juhi peale, aga kujutage ette – see jõi end täis! Täitsa täis! Nõmmik oli ähmis, et mis nüüd siis saab, filmipäevad on ju kallid, kelle me sõitma paneme? Abel, hea inimene, ütles, et juhib ise. Hea küll, juhi, ütles Nõmmik. Sõitsime autode vahel, rahvast oli palju, üks inimene isegi sosistas mulle, miks ma nii koleda mehe võtsin.» Leida naerab, hääl rõkkab üle toa ja silme ette kangastub peigmees Helmut Vaag. Armukade ja kuri.

«Nii, ja tegime siis sõidu ära. Vaatan, Nõmmik näost lumivalge. Me ei teadnud kartagi, mida hobune teeb, kui autode keskele satub. Mis oleks võinud juhtuda? Kas on vähe filmide juures katastroofe olnud?»

Tuleb tuttav ette

«Mehed ei nuta» 1968

«Ma nõuan kategooriliselt, et see loom pandaks lühema keti otsa!»

«Igatahes, teie ärge pidevalt agiteerige!»

«Kas see nõndanimetatud laulja pole teile juba ammu kahtlane tundunud?»

«Kiirustage, seltsimehed unetud!»

«Priidik! Isa hüüab sind! Priidik!»

«Siin pole muud, kui nöör taha ja põhja!»

«Noor pensionär» 1972

«Kas see väike vaibake sobib minu baldahhiiniga voodi kohale?»

«Minu mees, Leopold, on mulle nende lahutustega nii armsaks saanud!»

«Kas tuleb jaht või ei tule?»

«Marika, kui sa kohe sealt tsikli seljast maha ei roni ja neid trikke ei jäta, siis mine ja otsi endale uus ema!»

«Te võite tulistada. Kuid ma palun, ilma pauguta, sest mu mees, Leopold, kardab pauku!»

«Viini postmark» 1967

«Mina ei tee käsu peale mitte ainsamatki sõna! Lööge mind kas või maha!»

«Millal valmistati Eestis esimene kast?»

«Ja siis kihutas… mis kihutas, ta kihhutas enda lihase tütre, ma ütleksin absoluutselt teadmata suunas!»

«Siin me oleme» 1978

«Kuda sa, lilleke, seia sattusid?»

«John, lase vesi välja!»

«Sul pole rohkem aru peas kud Gotlandi käial!»

«See Timmu on ju na hale ja äbarik!»

«Enda näoga päästa naisterahva ilu!»

«Kaks daami koos autoga üles tõsta? Jätke järgi, huligaan!»

Samal teemal

18. jaanuar 2018, 00:01
Leida Rammo: mängisin „Viini postmargi“ võtetel, et olen Jüri Järveti tegelasse armunud, ja tema ehmatas nii ära!
17. aprill 2014, 09:50
LEIDA RAMMO SUURE JUUBELI EEL: elan nii kaua, kuni Linnateater uue maja saab

19 KOMMENTAARI

u
urmas 20. juuli 2005, 20:49
Suhteliselt lühikeses kirjatükis kordub vähemalt kaheksa korda sõna "kultus", tüütuks läheb kätte. Aga ega see ajakirjanike keeleline pagas teab kui suur ole, mis parata.
n
nõus 20. juuli 2005, 19:28
nõus kõigi nende eelkirjutajatega - rohkem meie endi saateid etv-s korrata. lastekad on väga vahvad! ja meie endi filmid ju ka. proua Leida Rammo on nii vahva daam, täiesti eriline ja meelde jääv isiksus. edu ja tervist, reipust ja rõõmu!
Loe kõiki (19)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee