Eesti uudised

Rästikuhammustus ajas surmahirmu peale (65)

Kadri Paas , 11. juuli 2005, 00:00
MINISEELIK VÄLISTATUD: Nädal tagasi rästikult hammustada saanud Kersti peab nüüd üheksa kuud tumelilla jalaga ringi käima. «Ega miniseelikult väga selga panna taha,» muigab kosmeetiku elukutset pidav naine. Teet Malsroos
Rästikult hammustada saanud Kersti jäi Läänemaa haiglas vastumürgita ja sattus poolteist ööpäeva hiljem Mustamäe haigla intensiivravipalatisse.

Nädal tagasi laupäeval Läänemaal Rohuküla sadama kandis õnnetul kombel rästikule peale astunud ja labajalga hammustada saanud Kersti on nördinud.

«Läksin omal jalal Haapsalu haiglasse. Seal tehti mulle hormoonsüst, mida rästikuhammustuse puhul tehakse. Tilgutite alla pandi ka. Vastumürki Haapsalu haiglas polnud, kuigi selles piirkonnas on väga palju rästikuid. Helistasin Tallinna abikaasale: rästik hammustas, olen haiglas, palun tule kätt hoidma!

Esialgu öeldi, et õhtul saan koju, aga kui WCsse minnes abikaasa käte vahel minestasin, siis hoiti natuke kauem sees – pühapäeva hommikul sain suvilasse tagasi,» meenutab kahe lapse ema tumelillat jalga silmitsedes.

Sel hetkel oli lillakassinine turse jõudnud parema põlveni, kuid see polnud veel kõik. Kui pere pühapäeva õhtul Läänemaa suvekodust pealinna jõudis, oli Kersti seisund üsna vilets. Ränk turse oli jõudnud puusani ning vähegi suurem pingutus kippus pildi eest viima.

Kui turse jõuab kõhuni, helistage uuesti!

Esimene kiirabikõne lõppes tõdemusega, et kui turse jõuab kõhuni, helistagu patsient uuesti. Keskööl ei pidanud Kersti enam piinale vastu ning kiirabi viis ta esmalt Tallinna keskhaiglasse. Seal rästiku vastumürki polnud. Kahe-kolme paiku öösel jõudis naine Mustamäe haiglasse, kus talle viimaks rästikuseerumit süstiti.

«Arstid ütlesid mulle, et optimaalne oleks vastumürgisüst teha kahe-kolme tunni jooksul, maksimaalselt kuue tunni jooksul, aga mulle tehti see kolmkümmend tundi hiljem,» on Kersti murelik.

Nüüd öeldi Kerstile ka seda, et tuleb tüsistust ravima hakata ja ta pandi intensiivravipalatisse. Tohtrid hoiatanud, et halvemal juhul võib tekkida tromb või kõriturse.

«Selle peale ei osanud enam midagi öelda. Haapsalus oli muidugi imelik see, et hobuste, vanainimeste ja laste seerumit on, aga minusuguste jaoks pole. Et kui hobune pole, siis võid rahumeeli otsad anda,» pahandab naine.

Kersti tunnistab, et esialgu ei osanud ta rästiku hammustusest tekkinud paistetust ja turset väga kartagi. Aga lõpuks, kui ta Mustamäele intensiivravisse oli jõudnud, võttis kõhedaks.

Ülevaadet haiglate seerumivarudest pole

Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg ütles «Aktuaalsele kaamerale», et vastumürki süstitakse eelkõige siis, kui rästikuhammustus on ülakeha piirkonnas. Ka saavad kindlasti süsti lapsed ja vanurid. Kersti sai ravi tervisliku seisundi kohaselt.

Tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Marek Seeri sõnul pole nemad rästiku vastumürgi omamist haiglatele kohustuslikuks teinud. Iga haigla otsustab, kas ja kui palju ta 1800 krooni maksvat ja aastaga aeguvat seerumit vajab.

«Näiteks laste puhul seda vastumürki naljalt ei kasutatagi, sest lastearstide hinnangul on sellest kahju rohkem kui kasu,» märgib ameti kvaliteedinõunik Anne Poll. Tervishoiuametnikud soovitavad küsimused rästikuhammustuste ja vastumürgi kohta esitada tervisekaitseinspektsioonile, see suunab sotsiaalministeeriumisse, kes omakorda soovitab tervishoiuametist aru pärida…

Doktor Matis Märtsoni sõnul saab rästikult hammustada saanuid edukalt ravida ka vastumürgita. Seerumit kasutatakse, kui tekib pikaajaline šokk ja näo või kaela piirkonnas kiiresti leviv turse koos hingamisraskustega.

Merimetsa nakkuskeskuse infektsionist Argo Parts teab, et kindlasti on vastumürki Mustamäe haigla erakorralise meditsiini keskusel ning Tartus Maarjamõisa haiglas. Partsi sõnul pole ka nende haiglas vastumürki, sest seda pole neil lihtsalt vaja.

«Rästikuhammustus pole selline draama nagu Ameerika filmides, et saad nõelata ja sured jalapealt,» märgib Parts. «Kui inimene on metsas rästikult hammustada saanud, peaks ta sideme haavale panema ning arsti juurde minema. Seerumit süstitakse ainult lastele ja vanadele inimestele.»

Rästiku hammustuskohal on näha kaks täpikujulist haavakest, punetus ja turse, mis võib levida üle kogu keha. Esineb terav valu ja põletustunne. Ilmnevad üldise mürgistuse tunnused: rahutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, nõrkus, külm higi, hingeldamine, minestus, teadvusekaotus ja isegi krambid. Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse ja andma talle palju juua. Hammustatud jäset ei tohi kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks haige lamavas asendis toimetada tohtri juurde. Eesti Loodus

65 KOMMENTAARI

m
mina 17. juuli 2005, 00:15
Haigla või tervishoiuamet tuleb ebakompetentsuse pärast kohtusse kaevata. Miks? Selleks , et järgmisel aastal keegi ära ei sureks või hoolimatuse tõttu vigaseks ei jääks. Võibolla on järgmiseks ohvriks sinu naine või ema või isa!! Ka kohtuotsusega saab sundida haiglaid tööle!!!!
a
Alo 16. juuli 2005, 14:49
"Nüüd öeldi Kerstile ka seda, et tuleb tüsistust ravima hakata ja ta pandi intensiivravipalatisse. Tohtrid hoiatanud, et halvemal juhul võib tekkida t...
(loe edasi)
Loe kõiki (65)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee