Eesti uudised

Astrid Kannel: «Ma ei kartnud Iraagis kordagi!» (26)

Allar Viivik , 9. juuni 2005, 00:00
NÄGI TAVALIST IRAAKI: «Meie arvame, et Iraagis ongi vaid hirmus sõda ja pommid,» seletab Astrid Kannel poeg Joonale. «Aga seal ehitatakse, Bagdadis on laste mänguväljakud ning ka koolid ja lasteaiad töötavad.»Foto: Arno Saar
Iraagis 10 päeva veetnud ETV ajakirjanik Astrid Kannel sõitis sõjamaale suure hirmuga, kuid naasis üllatunult, sest nägi seal kõike muud peale pommide, kuulide ja plahvatuste.

«Enne Iraaki minekut mul hambad plagisesid ja juuksed tõusid püsti,» tunnistab Kannel, kes lendas koos teleoperaator Tauno Peidiga mai keskel 10 päevaks sõjakoldesse. Päevast päeva teleuudiseid vaadanule jääb mulje, et seal lõhkevadki ainult pommid, röövitakse inimesi ja alatasa kõlavad automaadivalangud.

«Nii see tõesti BBCs, NBCs, CNNis on, sest selliseid uudiseid saab hästi kätte,» nendib Kannel. «Tehku rahulikust elust ikka ka telelugusid,» soovitab Kannel nüüd USA ja inglise kolleegidele. «Muidu jääb asjast liiga ühekülgne arusaam.»

Õõvastava eelaimduse kiuste soostus varemgi mitmes sõjakoldes käinud Kannel Iraagi-reisiga kohe. Sest aprilli lõpus käis ta üht Eesti sõdurit Tallinna lennujaamas Bagdadi saatmas ning sest ajast jäi tal pähe tiksuma mõte: «Miks mitte ka mina?» Ootamatult helistatigi õige pea kaitsejõudude peastaabist ja küsiti: «Kas oled mees sõitma või mitte?»

Salaja riiki hiilinud pantvangi

Nii mõnigi ajakirjanik läheb aga Iraagist kõige vahetuma pildi saamiseks sinna (pool)salaja?

«Ma ei tahtnud, et mind esimese 48 tunniga Iraagis pantvangi võetaks,» tõrjub Kannel tolle mõtte. Sest just nende saabumisel Bagdadi vabastasid kohalikud pantvangist Rumeenia ajakirjanikud, kes olidki riiki salaja saabunud.

Kandlel olid lisaks varuks varasemate sarnaste sõitude kogemused. Üks hullemaid on Tšetšeeniast – hotellis ööbides sattus naabermaja raketirünnaku alla ning mitu korterit tulistati sodiks.

Kannel ja Peit Iraagis midagi sellist nägema ei juhtunud. Ei Bagdadis ega Kurdistani linnades Kirkukis ja Arbilis peatudes ei tundnud Kannel enda kinnitusel kordagi hirmu. Sest pealinnas turvasid neid ameeriklased, Kurdistanis aga lõunakorealased ja kohalikud.

Kõik sõdurid püüdnud eestlastele küll nii mõndagi reeglit peale suruda, aga: «Mina pole selline, kes endale lõputult ette kirjutada laseb.» Bagdadis ja Kirkukis pidid telereporterid siiski käima kuulivestiga. «Aga Arbilis me juba keeldusime. See olnuks kohalike solvamine.»

Ajas klassitäie naisi naerma

«Elu käib Iraagis sõjast hoolimata,» võtab Kannel nähtu kokku. Kuigi valitseb suur stress ja segadus, käivad lapsed koolis ning tehakse igapäevatööd.

Arbilis kohtas Kannel kurde, kelle esivanemate mitu põlvkonda olid elanud Bagdadis, kuid sõja jalust ning tagakiusamishirmus koliti lõpuks minema. «Iraagi 25 miljonit elanikku jagunevad sunniitideks, šiiitideks ja kurdideks,» seletab Kannel. «On üsna tõenäoline, et tulevikus läheb neil omavaheliseks arveteklaarimiseks.»

Arbilis sai Kannel ka suurima elamuse, kui sattus kooli, kus eakatele naistele lugemist ja kirjutamist õpetati.

Umbkeelsete memmedega oli aga võimatu jutule saada, sest üks pool ei osanud inglise, teine aga kohalikku keelt.

«Joonistasin siis tahvlile naeratava päikese,» seletab Kannel. Naised puhkesid seepeale naerma. «Mõtlesin: kas ka tsivilisatsioonide konflikte ei oleks tegelikult võimalik lahendada min­gite väga lihtsate nippidega?»

Eesti ajakirjanikke Iraagis

Enne Astrid Kannelt ja Tauno Peiti on sõdivas Iraagis ajakirjanikest käinud näiteks Ivar Soopan (Eesti Päevaleht), Aarne Rannamäe ja Vahur Kersna (ETV). 1999 käis toonases Husseini-aegses Iraagis aga Kandle tänaseks manala teele läinud abikaasa Madis Hint.

Iraagi diktaatori Husseini kukutamiseks mõeldud sõjakäiku alustas USA koos liitlasvägedega 2003. aasta märtsis. Tänaseks on sõjas hukkunud üle 1500 sõduri, kellest üle 1300 on ameeriklased. Suuri kaotusi on kandnud ka Suurbritannia, Itaalia, Ukraina, Poola ja Hispaania. Eestlastest on Iraagis langenud Andres Nuiamäe ja Arre Illenzeer. Tänavu valiti Iraagis vaheparlament, nimetati ametisse valitsus ning ka president, kuid sõja lõppu ei paista siiani.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee

;