Kommentaar

Euroopa vaadates vasakult  (1)

Sirje Kingsepp, Eesti Vasakpartei esimees , 4. juuni 2005, 00:00
Prantslaste «ei» Euroopa Liidu liitriigiks muutmise lepingule võis halvaks uudiseks olla paljudele riigikogus esindatud parteidele, kuid see ei olnud üllatuseks Eesti Vasakparteile.

Nagu teada, suhtlevad nii Eesti parlamendis praegu esindatud võimu ja opositsiooniparteid Euroopas vaid parempoolsete ja tsentristlike parteidega, kes propageerivad Euroopa ühtse majandusruumi oma kontrollimise alla saamist.

Eesti Vasakparteil on juba kümme aastat suhted Euroopa erinevate vasakparteidega ja Euroopa Vasakpartei hakkas Prantsusmaa ei-sõna ette valmistama juba eelmisel aastal.

Prantsuse kommunistid olid need, kes selle lootuse ka Prantsusmaal tõsise enamushäältega teoks tegid, Hollandi sotsialistid kordasid sedasama ettevõtmist kolmapäeval.

Mullu oktoobris toimus Roomas konverents: «Teistsugune Euroopa Konstitutsioon on võimalik», kus arutati, mida peaks ette võtma, et Euroopa Liit seda tavainimeste heaolule firmaomanike kasumeid eelistavat lepingut vastu ei võetaks.

Kui meile tundub Euroopa sotsiaalsem kui Eesti, siis eurooplased soovivad seda nii ka hoida.

Roomas leiti, et rahvahääletusel on kõige võimalikum saada eitus Prantsusmaalt.

Samas tegi muret, et ka paremäärmuslased on seal samal seisukohal, kuigi teiste põhjendustega. Prantsuse kommunistid ei ole huvitatud sellest, et Euroopa Liit ära laguneks.

Paremäärmuslased aga rõhuvad just teistsuguste kultuuride vastuvõetamatusele ja suhtuvad halvustavalt niinimetatud «poola torulukksepa» fenomeni, mille üks osa ka eestlane on.

Vasakparteid aga pooldavad kultuurilist mitmekesisust ja sealjuures ka rahvuste võimalust oma kultuuri riigis säilitada, kedagi teist sealjuures rõhumata.

Samas ei saa Euroliidu-sõbralikkust väita Hollandi sotsialistide kohta. Juba Euroopa Parlamendi valimiste ajal läks Hollandis paremini kui varem neil, kes Euroopa Liidu vastu esinesid.

Hollandi sotsialistid muretsevad, et sellises liidus võib keset Euroopat asuvast riigist ikkagi poliitiline ääreala saada, juba praegu on suurriikidele andestatud kõrvalekalded stabiilsusepaktist.

Midagi nii totrat kui Eestile ja teistele väikeriikidele väänatud suhkrutrahv annab aga välja mõelda.

Milleks Eestile peaks vaja olema Euroopa Liidu lepingut, kui see meile midagi juurde ei anna, suhkrutrahvi ta igatahes maksta ei aita.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee