Maailm

Eesti teleajakirjanik Astrid Kannel tekitas Kremlis furoori (23)

Igor Taro, Moskva , 11. mai 2005, 00:00
AJAS PUTINI SEGADUSSE: ETV ajakirjaniku terav küsimus sundis Vene presidenti andma ajalooga vastuolus vastust.Foto: Arhiiv
Eile Moskvas Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumise järel peetud pressikonverentsil tekitas enim elevust Eesti Televisiooni ajakirjaniku Astrid Kanneli küsimus, mis puudutas Eesti väidetavaid territoriaalseid nõudmisi Venemaale ja Venemaa soovimatust NSVLi õigusjärglasena okupatsiooni pärast vabandust paluda.

Venemaa president Vladimir Putin ning Euroopa Liidu poolt Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika koordinaator Javier Solana olid pärast pikaleveninud kohtumist üsna rahulolevad. Sissejuhatavates kõnedes kinnitasid kõik peatset võimalikku vastastikuste erimeelsuste lahendamist.

Fuajee pilgeni täitnud ajakirjanikud said esitada vaid neli küsimust.

Esimene neist läks Vene uudisteagentuurile ja mõjus üsna ettearvatult kui vesi Vene propagandaveskile. Märksõnad «natsistide heroiseerimine» ja «enneolematu diskrimineerimine Pribaltikas» andsid avalöögi Balti riikide teema arutamisele.

Eesti, Läti ja Leedu temaatika kumas läbi peaaegu igas küsimuses. Nii rääkis president Putin, vastates Hispaania ajakirjaniku küsimusele ELi ja Venemaa suhete edenemisest ja piirilepingutest uusliikmetega, et «esitada territoriaalseid nõudmisi ja seejärel tahta piirilepingu ratifitseerimist on nüüdis-Euroopas täielik jama».

Viimase küsimuse vastamise järgus õnnestus Eesti Televisiooni ajakirjanikul Astrid Kannelil haarata mikrofon ning pöörduda Vene presidendi poole: «Mis territoriaalsed nõudmised on näiteks Eestil? Minu teada neid pole, nii et millest te siin räägite? Ja teine küsimus: miks on teil nii raske vabandada okupatsiooni pärast, sest kui te seda teeksite, saaksime rahulikult külg-külje kõrval edasi elada!»

Putin märkis, et küsimus on väga kohane ning kinnitas, et Eestiga piirilepingu osas probleeme pole. MRP hukkamõistmise osas meenutas ta taas NSVLi rahvasaadikute 1989. aasta kongressi. «Teema on seega suletud,» sõnas Vene president.

Eesti ajaloo osas on aga Putinil pehmelt öeldes äärmiselt põnevad teadmised. Vene presidendi hinnangul andis 1918. aastal Venemaa osa maid vabatahtlikult Saksamaale ja see ongi Eesti iseseisvuse alus. «Hiljem need maad võeti lihtsalt tagasi,» ütles Putin. «Ma ei viitsinud ülikoolis küll eriti õppida, kuna jõin palju õlut, kuid üht-teist veel mäletan. Kui need riigid astusid 1939. aastal Nõukogude Liitu, siis ei saanud ju neid 1941. aastal okupeerida.»

Sellega pressikonverents ka lõppes ja mitu välisajakirjanikku tuli julgelt Putinile vastu vaielnud ETV korrespondenti õnnitlema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee