Eesti uudised

Eestlastele ei usaldatud anda kangelase kuldtähti (3)

Allar Viivik , 6. mai 2005, 00:00
LAHINGUMÖLLUS: Enamik eestlasi sai kangelase kuldtähe lahinguteenete eest. Vaid Leen Kullmanile anti postuumselt kuldtäht väidetava luuramise eest. Fotol lüüakse lahingut inimtühjadel Narva tänavatel. 
Teises maailmasõjas jagas Nõukogude Liit välja 11 800 kangelase tähte, mille on saanud ka 15 eestlast või eestimaalast. «Ja nendegi pisku hulgas on vähemalt kolm väljamõeldud kangelastegudega sõdurit,» ütleb ajaloolane Mati Õun.

Mati Õuna sõnul anti Nõukogude Liidu kangelase medal parema meelega venelasele, ukrainlasele või valgevenelasele, kui «kahtlasele» väikerahvusele. «Pealegi ebaõnnestus 1941. suvel ENSVs mobilisatsioon,» ütleb Õun, et Punaarmeesse läks vaid kolmandik soovitust ehk umbes 32 000 meest.

Kummatigi oli Nõukogude Liidu kangelaste hulgas ka väga palju juute. «Neid oli väga palju just staapides kirjutajatena,» selgitab Õun. «Ja kui kõik Ivanovid, Petrovid ja Sidorovid oli kirja pannud, siis ei unustanud ta ka ennast või mõnda tuttavat.»

Lätlastest teenis kuldtähe 16 võitlejat, leedulastest 19, nende seas palju partisane.

«Leedus ei suudetud üldse mobilisatsiooni läbi viia, sest sakslane tungis kiirelt peale. Punaarmees võitles vaid laskurdiviis,» räägib Õun. «Läti territoriaalkorpus ehk vana vabariigi armee suudeti viia Venemaale. Aga kiirmobilisatsioon läks samuti peaaegu luhta.»

Mitu eestlast sai kuldtähe?

Õuna sõnul on tegelikult siiani segane, mitu eestlast või eestimaalast kuldtähe sai. 1946. aastal ilmunud koguteos «Eesti Tallinna kaardiväe laskurkorpuse võitlustee» toob ära 9: Dnepri ületaja Arnold Pappel (1922-83), Vjatšeslav Molotovi (NSVL välisminister) Ameerikasse vedanud lendur Endel Puusepp (1909–96), Nikolai Matjašin (1922–88), Suure väina lahingutes osalenud Albert Repson (1921–95), Dnepri ületanu Heinrich Hindreus (1922–94), Väikese väina ületanud August Allik (1920–62) ja 1941. aasta südasuvel Dno lähistel lahingus kolm haava saanud Arnold Meri. Kuldtähe sai ka Suure väina ületaja, vanemseersant Eduard Tähe, kellelt medal 1950. aastal naise tapmise pärast ära võeti. Postuumselt sai kuldtähe Kubani eest langenud Joosep Laar.

Õige pea hakkas aga kangelasi juurde tekkima. «Venemaa eestlasest lenduräss Aleksander Viljamson, kes tulistas alla 24 lennukit,» räägib Õun. 1945. aastal määrati surmajärgselt kuldtäht ka tankist Sergei Mitile, kes 1944. suvel langes Minski lahingutes. «Kaheköiteline Moskvas ilmunud koguteos «Nõukogude Liidu kangelased» annab ta rahvuseks siiski venelase,» täpsustab Õun.

Kaaslased lohistasid Kunderi dzoti ette

1945. aastast kaunistas kõrge autasu ka tankibrigaadi juhtinud 40aastase polkovniku Ludvig Kuristi rinda. Tema sai tähe Berliini ja Praha lahingute eest. «Teada on, et ta oli julge ja hea sõjamees. Ning talle taheti anda koguni teine täht,» teab ajaloolane. Paraku polnud aga seda nomenklatuuri järgi ette nähtud. 1946. aasta tõi kuldtähe Narvas sündinud Ivan Bašmanovile (1923–70), kes näidanud üles vaprust samuti Berliini all.

Mati Õuna sõnul on segadus ja küsitavus vähemalt mitme kangelasteoga.

Väga isevärki lood on väidetavalt laskeavade ette viskunud Jakob Kunderi ja Joosep Laariga. Kunderi (1921–45) «kangelasteoks» peeti 1945. aasta 18. märtsil Lätis, Kuramaal Blidene raudteejaama juures laskeava sulgemist. «Kadunud Rein Helme vestles meestega, kes olid selles lahingus temaga kõrvuti. Ja nad rääkisid, kuidas kogu see värk käis,» räägib Õun. Tema sõnul saanud Kunder lahingus surma, hoopis kaugemal raudteejaamast. Pärast lahingut karanud meestele pähe, et lohistaks surnud leitnandi nalja pärast ambrasuuri ette. «Pärast serveeriti kogu lugu kangelasteona. Vastav raport saadeti üles ning kuna oli parasjagu n.-ö. vaba koht eestlaste jaoks, tehtigi mehest Nõukogude Liidu kangelane,» paljastab ajaloolane tõe.

Ametliku versiooni järgi on Joosep Laar (1905–43) 7. augustil 1943 väga raskelt haavatuna viskunud Kubanis Leninskoje küla lähedal dzoti ette. «Kahtlen sügavalt. Eks ta üks järjekordselt väljamõeldud legend on.»

8. mail 1965 tehti surmajärgselt kangelaseks esimene eesti naine – Leen Kullman.

Tema oli Võrumaal luuraja, kuid langes 1943. aasta jaanuari esimestel päevadel omakaitse kätte.

Teda olevat metsikult piinatud, kuid omasid ta ei reetnud.

«Kuuldavasti olevat ta hakanud siiski kohe vajalikku juttu rääkima. Jäeti ellu, anti uus nimi ja elu ning ta läks Saksamaale. Kullman olevat surnud 70ndate lõpus,» teab Õun.

Sakslased andsid rüütliriste neljale eestlasele

1939. aastal asutatud Saksa Raudristi Rüütliristiga autasustati Teises maailmasõjas vaid nelja eestlast.

1944. aastal juhtis Novgorodi lähedal, Vaškovi lahingus 658. idapataljoni SS-haupsturmführer (kapten) Alfons Rebane.

1. märtsil 1944. aastal juhtis Narva rindel rünnakut SS-Unterscharführer (allohvitser) Harald Nugiseks.

25 päeva hiljem juhtis Narva all Auveres rünnakut SS-Obersturmbannführer (kolonelleitnant) Harald Riipalu.

29. juulist kuni 1. augustini kaitses Sinimägedes koos 45. rügemendi 1. pataljoniga Grenaderimäge SS-Hauptsturmführer Paul Maitla.

«Nad on lahinguteenete eest peaaegu võrdsed. Ja pealegi ei jagatud neid kamaluga,» ütleb ajaloolane Mati Õun. Punaarmeest käis kogu Teise maailmasõja ajal läbi 35 miljonit meest, neist umbes 20 miljonit sai surma. Saksa armees ja relva-SSis käis kogu sõja ajal läbi 16 miljonit meest, kellest langes neli miljonit. «Nüüd võime arvutada, mitme mehe peale tuli üks kuldtäht või rüütlirist,» räägib Õun. Kuldtähti jagati sõja ajal 11 800, seega tuleb üks orden ligi 3000 mehe kohta. Saksa rüütliriste jagati veidi üle 7000. «Ning seega tuleb üks rist 2200 võitleja kohta.»

Kokku anti Nõukogude Liidu lõpuni välja 13 000 kuldtähte.

3 KOMMENTAARI

u
urmas 6. mai 2005, 13:42
Kes oli Pavlik Morozov - poiss, kes andis üles oma isa.
Kes oli Aleksander Matrossov - mees, kes kattis oma rinnaga laskepesa.
Kes oli Pavlik Matrossov - tema kattis oma isaga laskepesa.
s
skin 6. mai 2005, 12:22
vot ja keegi ärgu midagi kobisegu siin
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee