Kommentaar

Stenbocki maja ja mets  

Kaido Jaanson, Tartu Ülikooli õppejõud , 19. aprill 2005, 00:00

Igaühel on oma Stenbocki maja. Juhan Partsil oli oma, Andrus Ansipil oma, minul samuti oma. Parts jäi omast ilma, mina enda omast vist ei jää. Paraku.

Oma Stenbocki majast tahtsin kirjutada juba mullu, kuid oli tegemisi, mis alustatut sundisid ikka ja jälle kõrvale panema. Nüüd aga, pärast Swedbanki ja Hansapanga romanssi, tunnen, et teisiti enam ei saa. Nüüd peab.

Laen

1923. aasta lõpul oli Eesti pidanud küllalt edukaid läbirääkimisi Rootsiga saamaks laenu, et osta sealt põllutöömasinaid, viljaseemet ja tõuloomi. Läbirääkimised jõudsid lõpule järgmise aasta jaanuaris. Ent siis teatas Stockholm, et seostab krediidi Eestis riigistatud ja rekvireeritud rootslaste varanduse probleemiga.

Laenu avamine venis. 7. mail kirjutas Päevaleht, et põllutööriistade kohalejõudmine kipub liiga hiljaks jääma. Kui kõik hästi läheb, võiksid niidu- ja viljapeksumasinad veel õigel ajal saabuda, seemneviljaga oli aga lugu lootusetu. Kuu hiljem nentis ajaleht, et laen on täiesti hilinenud ja oma tähtsust kaotamas. Juba aprillis oli Eesti diplomaatiline asjur Stockholmis Eduard Virgo kaalutlenud laenust loobumist, kuid ilma Toompea sanktsioonita ei tahtnud ta sellise avaldusega esineda.

Läbirääkimiste fookusse oli ammu tõusnud Stenbockide mets. Harjumaa Kolga mõisa omanik Vsevolod Mihhailovitš Stenbock oli surnud 1916. aastal. Kasutades segaseid aegu, ütles 1919. aasta septembris seaduslik mõisa pärija, Eesti kodanik Peeter Stenbock, pärandusest lahti surnud Vsevolodi vennapoja Magnuse kasuks, kes oli 1908. aastast saati Rootsi alam.

«Põdral maja metsa sees…»

1921. aastal kinnitati mõisa pärijaks Gerhard Stenbock, mõisa tegelik kasutaja oli aga endiselt Peeter Stenbock. Kümnendi algul kahtlustas Eesti välisministeerium, et pärandist loobumine olnud sihilik. Nagu hiljem selgus, oligi Peeter 1917. aastal pärandi vastu võtnud ega saanud seega sellest hiljem enam loobuda, olles seega mõisa seaduslik ja tegelik valdaja.

Kuid 17. mail teatas Rootsi välisministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alvar Rodhe Eesti diplomaadile, et nende minister ootab Eesti head tahet Kolga mõisa asjus kokku leppida. Virgo soovitas

Tallinna Toompeale suunduva Gerhard Stenbockiga ühine keel leida, «…sest siis oleks krediidi saamine enam-vähem kindel.»

Kulminatsioon

Juuni esimesel poolel jõudsid läbirääkimised otsustavasse järku. Mai lõpul võttis Eesti vabariigi valitsus vastu salajase otsuse lubada metsade peavalitsusel Kolga metsa erakorraliselt raiuda kuni 3 miljoni marga väärtuses. 2. juunil teatas Virgo, et Rootsi välisministeeriumi arvates pole see pakkumine piisav. Kaks päeva hiljem väitis Tallinn, et ta jääb enda juurde ja peab igasugust edasist kauplemist võimatuks.

Kuid sirget selga ei jätkunud kauaks, ent läbirääkimised jätkusid Tallinnas nii kiires tempos, et saatkonda Stockholmis ei jõutud informeerida. 7. mail sai asjur Rootsi välisministeeriumist teada, et Stenbockid olid oma nõudmise langetanud neljale miljonile ja kauplemine jätkuvat. Nii oligi – juba päev varem oli Toompea oma eelmist salajast otsust muutnud, tõstes raiumisele lubatava metsa väärtuse nimet summale. 10. juunil möönis Rootsi välisminister, et kokkulepe taolisel alusel on vastuvõetav.

14. juunil vahetasid Tallinnas noote Eesti välisminister ja Rootsi konsul. Esimene teatas Gerhard Stenbockile lubatud metsaraie tingimused, mainimata sõnagagi krediidiküsimust. Teine informeeris, et Rootsi annab laenu, mille üle läbirääkimisi peetud, Stenbockist ja tema metsast juttu tegemata.

Iva

Kaks päeva hiljem kutsus Eduard Virgo Alvar Rodhe, keda ta viimasel ajal laenu ja Kolga mõisa metsa pärast nii palju oli tülitanud, et tal asjuri sõnul «endalgi häbi hakkas», Stockholmis lantšile. Sõbralikus meeleolus lahkudes oli rootslane lootnud, et intermetso Stenbockiga peatselt ununeb ega sega Eesti-Rootsi vahekorda. Ent päev hiljem Rootsi välisministriga peetud vestlusest jäi diplomaadil ometi mulje, et lugu pole lõppenud ja ta soovitas Tallinnal uute rünnakute vastu valmistuda. Need ei jäänud ka tulemata. Kes asjale pihta ei saanud või siis vassis, oli eesti tollane ajakirjandus.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee