«Gorbi oma vanas tuntud headuses,» kirjeldab Aare Gorbatovi, kel märtsi algul täitus 74. eluaasta. «Aval ja vitaalne. Elav vestleja, kelle silmad naeravad.» Küll on Mihhail Gorbatov võrreldes 80ndatega pisut ümaram. Ta on muutnud oma kõnede pikkust, piirdub nüüd paarikümne minutiga varasemate mitmetunniste kõnede asemel.
Kokkusaamist korraldada oli üsna raske. Kui eestlased püüdsid jutule saada, vastati Gorbatovi Fondist ikka, et sel nädalal peab ta loenguid Ladina-Ameerikas, järgmisel USAs, ülejärgmisel Euroopas. Tuli paluda abi Vaino Väljaselt, kes oma diplomaadiosavusega suutis Gorbatovi jaasõnani viia. «Väljas pidi ka ise Moskvasse sõitma. Kuid ta saatis vaid isikliku kirja,» selgitab Aare.
Moskvas lindistatud usutlus kestab ligi tunni. Esmalt uuris Gorbatov kohe, miks president Arnold Rüütel ei sõida 9. mail Moskvasse? Juhan Aare selgitas, miks Moskva sõit ei sobi. Vastus tundus Gorbatovi veidi häirivat. Seejärel jõuti ka 80ndate meenutamiseni Eesti ajaloos ja Gorbatov tunnistas: «Lõppude lõpuks ma mõistsin, et teid ei saa suures liidus kinni hoida!»
Kogu intervjuu aja istus Gorbatovi lähedal umbes 40aastane pikk ja sportlik mees. Tundmatu kandis tuumakohvrit meenutavat laegast.
Aare päris, kas Gorbatov kavatseb ka Eestit külastada.
«Naljaga pooleks vastas ta: kui Rüütel Moskvasse ei tule, siis ega mind Tallinna ka vaja pole,» vahendab Aare Gorbatovi sõnul.
Kommentaarid (2)