Eesti uudised

Kas eestlane pääseb mürgisüstist? 

Kirsti Vainküla, Raivo Rauts , 7. märts 2005, 00:00
TAPPIS INIMESE: Peeter Sakarias tappis väliseesti aktivisti Viive Piirisilla, ja võib nüüd surmanuhtlusest pääseda.
Tapmise eest surma mõistetud Peeter Sakarias saab California vanglas esimest korda pärast 17 aastat pilgu tulevikku suunata, sest USA kohus tühistas ta surmanuhtluse.

«Tundub nii,» nõustus Tartumaal elav Peeter Sakariase isa Raimund reede hommikul, et Californias San Quentini vanglas istuva poja tulevik on märksa helgem, kuigi uut karistust veel teada pole.

Neljapäeval leidis Ameerika Ühendriikide California ülemkohus, et prokurör rikkus 1991. aastal ühe ja sama mõrva asjus eraldi peetud kohtuprotsessidel hea kohtu pidamise põhimõtteid, kui esitas ühe tapatöö kohta kaks erinevat versiooni. Nii andis ohvrile surmalöögid Tauno Vaidla protsessil Tauno Vaidla ja Peeter Sakariase protsessil Peeter Sakarias. Nüüd tühistati 37aastase Sakariase surmanuhtlus. Vaidla surmaotsus on veel jõus.

Pole 19 aastat näinud

«Mina sain seda teada poja advokaadi käest. Ma ei tea, mis karistus teda ees ootab, sellest on vara rääkida,» ei osanud Raimund poja saatust ette kujutada. California kohus määrab Sakariasele uue karistuse. Kas selleks saab taas surmanuhtlus või eluaegne vanglakaristus tingimisi vabanemise võimaluseta, ei ole veel teada. Juhul kui poeg surmanuhtlusest pääseb, meeldiks isale, et ta tuleks karistust kandma Eestisse.

«Kui võtta, et Tai vangid said nii, siis miks mitte,» arvab Raimund Sakarias ega soovi rohkem poja võimalikust saatusest kõnelda. Viimati nägi isa poega 1986. aastal Tartu raudteejaama perroonil rongiaknast, kui Peeter viidi Nõukogude armeesse. Ta sattus Ida-Saksamaale. Aasta hiljem põgenes Peeter Sakarias koos teenistuskaaslase Tauno Vaidlaga Lääne-Saksamaale, sealt edasi Ameerikasse, kus tutvusid Hollywoodi eestlaste Avo ja Viivi Piirisillaga. Paraku keerasid pidevas rahapuuduses vaevlevad noored mehed 52aastase perenaisega tülli ning tapsid ta elajalikult kirve- ja noahoopidega 1988. aasta 12. juuli hommikul. Paljudelt väliseestlastelt raha ja asju varastanud noormehed tabati kuu aega hiljem. Mõlemad mõisteti California seaduste järgi surma.

Hea, et pääses

Kanadas elanud välisministeeriumi ametnik Peeter Ristsoo kohtus Sakariase ja Vaidlaga nii enne kui ka pärast mõrva. «Mingil määral suhtlesime, tundsin neid hästi, kuid mingid intiimsõbrad me polnud,» kirjeldab Ristsoo oma suhteid Sakariase ja Vaidlaga. Viimati kohtus ta meestega silmast silma New Yorgis Eesti Maja baaris 1988. aasta suvel, ajal, kui sealsed eestlased olid vapustatud Viivi Piirisilla julmast tapmisest ning politsei jahtis tollal veel teadmata mõrvareid.

«Küsisin neilt, kas nad on kuulnud, et Viivi on tapetud? Nad ju elasid seal, see pidi neid kuidagi puudutama. Nemad tegid sellise näo, et ära räägi, on ka või? Umbes nagu ma oleks öelnud, et õues sajab vihma,» on Ristsool meeste reageering meeles.

«Siis ma mõtlesin, et see on kuidagi kahtlane, nad suhtusid asjasse liiga ükskõikselt,» on Ristsoo alles hiljem Sakariase ja Vaidla käitumisele põhjendusi leidnud. Pärast seda Ristsoo mehi enam ei näinud. Ühe kirja Peeter Sakarias talle siiski saatis ja uuris, kas tal on võimalust oma karistust Eestis kanda.

Et surmanuhtlus on tühistatud, teeb Ristsoole ainult head meelt.

«Esiteks olen surmanuhtluse vastane. Teiseks, isegi kui ma oleks selle poolt, ma ei leia, et seda peaks igas olukorras kasutama,» selgitab Ristsoo.

«Surmanuhtlust tuleb kasutada kõige ekstreemsematel juhtumitel – kelle puhul on näha, et seal pole midagi paraneda, et nad on lootusetud.»

Kahetseb tegu

SL Õhtuleht on surmaotsust ootavalt Peeter Sakariaselt saanud viie aasta jooksul pikki kirju. Nendes kirjeldab ta oma elu alates põgenemisest, tüli Viivi Piirisillaga, prassimist, vargusi ja tapmise üksikasju.

«Loomulikult kahetsen ma oma kuritegu. Ma ei mõtle sellest ega ahasta päevast päeva, et mis ma küll nüüd teinud olen. Sellest ei oleks mingit kasu ja mitte midagi see ei muudaks. Inimesed arvavad, et nad teavad, kuidas inimene peaks ennast minu olukorras tundma,» kirjutab Sakarias.

Oma surmast on Sakarias mõelnud, kuid vähe. «Selle toimepanemise tõenäosus on väga väike. Pealegi on see mürgisüst nagu magamise ajal suremine. Sellega on nii, et üks rohi paneb inimese magama, teine seiskab kopsud ja kolmas paneb südame seisma, nii et ise midagi ei tunne,» teab ta. «Vanaks elada ja vana olla, eriti halva tervisega, on palju hullem kui surra. Iga luu ja liiges valutab, lonkad ja oigad ainult. Oluline ei ole elu pikkus, vaid kvaliteet.»

Kangelastest mõrtsukateks

Peeter Sakarias ja Tauno Vaidla põgenesid läände Vene sõjaväest Ida-Saksamaalt 1987. aasta detsembris. Lääne-Saksamaal ja USAs võeti noormehi kuninglikult vastu.

New Yorgis andsid väliseestlased neile tasuta korteri ja leidsid töökohad. Noormehed lagastasid korteri ära, varastasid Eesti Maja kassaraha ja sõitsid Los Angelesse, kus tutvusid Avo ja Viivi Piirisillaga. Tauno Vaidla jäi nende juurde elama. Peeter Sakariasele pakkus kodu ja kindlustatud tulevikku pärijateta lesknaine Linda Georgia osariigis, kuid Peeter hindas seda elukohana igavaks.

Juunis 1988 läks Peeter Taunole külla. Nende ja Piirisildade vahel tekkis tüli, mille käigus Viivi viskas Tauno majast välja. Noormeeste halb kuulsus levis ja neil polnud enam raha. Juulis murdsid nad Piirisildade suvilasse ja lagastasid seal mõne päeva. Varastatud asjad müüdi pandimajja, kuid raha saadi vähe. 18. juuli hommikul, kui Avo oli komandeeringus ja Viivi hambaarsti juurde läinud, murdsid nad Piirisildade linnamajja.

Ühe versiooni järgi jõudis Viivi koju oodatust varem, teise järgi ei leidnud noormehed majast midagi väärtuslikku, otsustasid naise ära oodata ja tappa. Oma kirjades vanglast on Peeter tunnistanud, et kui Viivi autoga maja ette jõudis, pakkunud Tauno, et pole veel hilja aknast põgeneda, kuid tema leidnud: «on aeg skoor avada».

Väidetavalt andis esimesed kirvehoobid naisele näkku Tauno. Peeter on tunnistanud, et murdis naist pussitades noa ja andis visa hingega ohvrile viimased kirvehoobid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee