Eesti uudised

Urmas Paet sõidab sportlasi toetama 

Kadri Jakobson , 25. veebruar 2005 00:00
VÄLJAPAISTEV TÖÖ: Urmas Paeti võib tihti näha avamistel, lõpetamistel, esitlustel ja esilinastustel. «Kujutage ette reaktsiooni, kui ma ei käiks kuskil. Ei vaataks ühtegi etendust või ei huvituks, millised on spordi­rajatised, mis riigi raha eest valmivad. Kindlasti käib see kultuuriministri töö hulka ja ma teen seda hea meelega. See on see pool, mis kõige selgemalt välja paistab,» räägib minister, lisades et kabineti­seinte varjus tuleb teha ka kilode kaupa paberitööd.
Lõputud üritused, avamised, esietendused – just selline näikse olevat kultuuriminister Urmas Paeti igapäevatöö.

Kultuuriministri amet on kohtade jagamisel ilmselt kõige populaarsem. Vastas see amet teie ettekujutusele?

Mingis osas kindlasti, kuid on palju momente, kus ei vastanud. Olen kahe aastaga siin nii mõndagi õppinud. Õppinud tundma neid inimesi, kes meie kultuuri- ja spordielu kujundavad.

Mis suhtes ei vastanud?

Palju on muresid ja probleeme, mis on hästi inimlikud, tulenevad konkreetsest isikust, tema vajadustest, soovidest ja mõtetest. Arvasin, et nende osakaal kas või kultuuriministeeriumi jõudvates pöördumistes ja kirjades pole nii suur. Väga palju on isiklikke küsimusi meie kultuuri- ja spordielu mõjutajatelt.

Kõigile reageerime, sest ka äraütlemine on reageerimine. Igast kaheksast kutsest üks saab positiivse vastuse.

Ühelt poolt määrab valiku ajaline konkurents – kui on paralleelselt mitmeid tegevusi ja asju, tuleb paratamatult valida. Teiselt poolt valin need kohad, üritused või paigad, kus mulle näib, et sealsed inimesed ja nende tegevus vajab tunnustamist, kommentaare või märksõnu. Kultuuriministri või iga valitsuseliikme kohalolek on mingi märk. Mulle on see vajalik selleks, et saaksin tagasisidet. Kõikides nendes kohtades on inimesed, kellega kohapeal on võimalik vahetult suhelda ja saada tagasisidet, mis on kindlasti väga oluline igapäevases töös ja ka pikemas poliitikukarjääris.

Kõige kasulikum informatsioon ja tagasiside on see, kus on ka tulevikku suunatud mõtteid ja ettepanekuid, et seda või teist asja võiks järgmisel korral teha hoopis nii ja naa. Kuid pisivigadest ja juba elus juhtunud nüanssidest saab õppida või pöörata tähelepanu sellistele asjadele, mis on põhjusega või põhjuseta olnud millegipärast tagaplaanil. Näiteks kavatseme sisse viia koori- ja rahvatantsuliikumise toetusteskeemi ka laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal. Siin on palju nüansse – keda toetada, mis alusel. Kindlasti on vaja saada konkreetsetelt tegijatelt arvamusi. Spordihallide puhul samamoodi – kas konkreetne uus spordihall on ehituselt, struktuurilt, tegevustelt see, mida on loodetud, ning kas see on rakendunud.

Näiteks viimasel nädalavahetusel, mõlemal päeval käisin Nõmme spordikeskuse radadel suusatamas. Nädala sees ei mängi väga välja. On juhtunud, et saan varem õhtule ja siis lähen Nõmme ujulasse.

Väga palju üritusi, kuhu ma lähen, huvitavad mind ka kui inimest.

Täna on Eestis niimoodi, et kõik asjad, mis vähegi huvitavad, nende kohta tuleb ka kutse. Aeg-ajalt käin kinos vaatamas mingit filmi, sest üldiselt kinno mind eriti keegi kutsega ei kutsu. Mis puudutab meie teatrite uusi lavastusi, siis igale poole ei jõua. Aastas tuleb üle saja kutse. Eks omal ajal, kui valitsus 2003. aastal moodustati, huvitas kultuuriministri koht mind ka seetõttu, et see valdkond on mulle lähedane. See, millega siin tegeldakse. Selles suhtes pole hullu, et ma pean käima palju kohtades, kus ma pean käima.

Muidugi on see võimalik. Kõige suuremad häirijad elamuse saamisel või süvenemisel on samast tööst kaasa toodud – näiteks on mingi keeruline olukord või probleem üleval. Need asjad ei lase alati süveneda konkreetsesse kontserdisse või etendusse.

Kujutage ette reaktsiooni, kui ma ei käiks kuskil. Ei vaataks ühtegi etendust või ei huvituks, millised on spordirajatised, mis riigi raha eest või riigi toel valmivad. Ei käiks vaatamas ühtegi filmi ega kontserti. Kujutage ette, millised on reaktsioonid siis. Kindlasti käib see kultuuriministri töö hulka ja ma teen seda hea meelega. See on see pool, mis kõige selgemalt välja paistab.

See, et siin (vaatab pabereid täis töölaua poole – toim.) on vaja kilode kaupa paberitööd teha – mida teen õhtul hilja –, see ei paista välja. Sellel tööl on avalikkusele kõige selgemini nähtav pool, aga ka pool, mis ei paista välja: bürokraatlik asjaajamine, koostöö riigikoguga, poliitiline pool – minister on oma erakonna esindaja ja poliitik. Need asjad on kõik omavahel seotud.

Loodan, et meie sportlastele on iga Eestimaalt tulnud kaasaelaja võõras keskkonnas oluline. Eks sportlastel ja spordialaliitudel on erinevaid arvamusi, millist toetust täpselt nad vajavad. On neid, kellele on oluline, et nad esindavad Eesti riiki, ühiskonda ja kõiki inimesi, nii hästi või halvasti, kui neil seal läheb. See on Eestile oluline. Eesti riik on väga huvitatud, kuidas neil läheb, millised on keskkond ja tingimused, kus konkreetsed sportlased peavad tegutsema.

Seda peavad nad ise ütlema. Minul jäi küll mulje, et ega neil midagi väga selle vastu ka ei olnud, et üks kaasaelaja juures on ja neile pöialt hoiab. Näiteks Marko Albert oli väga tänulik.

Urmas Paeti päevakava veebruaris

1. veebruar: Urmas Paet käib Hiiumaal, vaatab kultuuri- ja spordiobjekte, kohtub kultuuritöötajatega. Avab Suuremõisa spordihoone II etapi.

2. veebruar: Kell 12 osaleb Paet Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Jüriöö pargis Kell 14 kohtub Paet Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimehe Jaan Otsaga, et arutada Põhjamaade meeskooride laulupäeva korraldamist 2006. aastal.

4. veebruar: Kell 18 osaleb Paet Estonia kontserdisaalis Eesti Kultuurkapitali 80. aastapäevale pühendatud kontserdil.

7. veebruar: Kell 12 on Paet riigikogu kultuurikomisjonis, kus arutelu käib spordiseaduse eelnõu ja Setumaa kultuuriprogrammi ümber. Kell 12.15 on Paet rahvusvahelise arhitektuuripoliitika seminaril hotellis Radisson SAS. Kell 15 kohtub Paet Austria suursaadiku Jakub Forst-Battagliaga.

8. veebruar: Kell 11 kohtub Paet Jalgpalliliidu peasekretäri Tõnu Sireliga. Kell 13.30 kohtub Paet sihtasutuse Vene Teater nõukogu esimehe Ants Leemetsa­ga. Kell 16 kohtub Paet spordiklubis Condor Indrek Pertelsoniga.

9. veebruar: Kell 13 on Paet riigikogu infotunnis.

10. veebruar: Kell 12 kohtub Paet sihtasutuse Rakvere Teater direktori Indrek Saarega.

14. veebruar: Kell 15.30 kohtub Paet projekti «Eesti terviserajad» juhi Jaanus Pullesega.

15. veebruar: Paet on Ida-Virumaal.

18. veebruar: Paet osaleb Eesti, Läti ja Leedu ühiskonverentsil «Laulu- ja tantsupeo traditsioon – ideaalid ja tegelikkus» Radisson SAS hotelli konverentsikeskuses.

21. veebruar: Kell 14.30 kohtub Paet rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse direktori Aino Arroga. Kell 15 kohtub Paet Viljandi linnapea Malle Vahtraga. Kell 15.30 kohtub Paet ERSO direktori Andres Siitaniga. Kell 16 kohtub Paet kultuuristipendiumide saajatega. Kell 19 osaleb Paet Eesti Draamateatris Jaan Krossi 85 aasta juubelile pühendatud lugemisteatri etendusel «Vastutuulelaev».

22. veebruar: Kell 11 esineb Paet ettekandega mängu-, spordi- ja huviväljakute seminaril. Kell 18 on Paet filmi «August 1991» esilinastusel kinos Sõprus.

23. veebruar: Kell 14.45 viibib Paet vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel Tallinna muusikakeskkoolis. Kell 18 on Paet Rene Vilbre lastefilmi «Röövlirahnu Martin» esilinastusel kinos Kosmos.

24. veebruar: Kell 13 osaleb Paet kultuuri- ja spordipreemiate kätteandmisel Teaduste Akadeemia saalis.

25. veebruar: Paet viibib suusatamise MMil Oberst­dorfis.

Allikas: kultuuriministeerium