Jäneda nõid: Eestit ootab ees suur looduskatastroof
Hiljuti Eestit tabanud uputust ennustas Ille Lepasepp juba ligi 10 aastat tagasi. Ta tunnistab, et on keeruline lahti seletada, kuidas ta seda teadis.
«Mul on selline tundmine, et see peab nii olema. Need märgid looduskatastroofist on ju ammu olnud. Aga ma ei toetu vaid oma tunnetusele, loen ka teadusajakirju ning võrdlen oma infot nendega. Meditsiini- või astronoomiakirjandust uurin kui vaja.»
Tuleb palju vett
Jäneda nõid rääkis uputusest kümmekond aastat tagasi.
«Toona oli üks Jäneda poiss Maalehes praktikal ja intervjueeris mind. Ma mäletan lauset, mis ma talle ütlesin: vesi tuleb, palju vett tuleb. Ma ei öelnud küll konkreetset aega, sest kui sa seda teed, siis võtad ka vastutuse sündmuse eest endale. Vaimses sfääris on nii, et seda tärminit ei tohi öelda,» rõhutab Lepasepp.
Ta lisab, et kurvastab nende inimeste pärast, kes uputuses kahju said, aga paraku on maailmas nii, et sõda, katk või looduskatastroof reguleerib alati midagi.
«Nii kurb kui see ka pole… Emakese looduse vastu ei saa. Miks mõned ehitavad oma maja merele liiga lähedale? See on näide sellest, et meie võime, meil on raha, mis see meri mulle loeb, las loksub,» arutleb Jäneda nõid.
Tal on oma nägemus ka ühe Eesti saare tuleviku kohta, kuid palub seda mitte avaldada.
«See nägemus oli mul juba mitmekümne aasta eest. Vaid mõned inimesed seal jäävad ellu… Kuid ma ei hakka ütlema, mis kohaga tegu, ei taha paanikat,» kinnitab ta.
Õnnetu 2013. aasta
Ille Lepasepp on veendunud, et 2013. aastal ootab meid ees looduskatastroof.
«Mul on omad märgid ja see aastanumber on ammu teada. Mulle antakse mõned sümbolid. Aga mina jään siis elama ja väga paljud jäävad… Karta pole vaja…
Ta täpsustab, et looduskatastroof peaks juhtuma 2013. aasta kevade poole, pärast seda, kui suur talv juba möödas, ning lubab, et hoiatab selle eest hiljem veel täiendavalt. «Aga ka inimene ise peaks olukorda jälgima, olema rohkem ümbritsevaga kursis ja teavet hankima, mitte elama päev korraga. Ei tohi loota valitsuse ja poliitikute peale. Nemad on ju alati oma naha ära päästnud. Ka Tallinnas pole siis midagi head loota. Linnaisad võiksid rohkem ringi sõita, näiteks uurida Hollandis, kuidas seal ennetavat tööd tehakse ja inimestele teadvustatakse. Aga ma ei taha tõesti õnnetust kraaksuda! Ja isegi kui ma sellest praegu täpsemalt räägiks, siis inimestel oleks selleks ajaks juba ammu kõik meelest läinud,» lisab Lepasepp.
Kuid ta soovitab olla inimestel üksteise vastu hoolivamad ja sallivamad, sest positiivne energia tõstab ka üldist positiivsust.
«Mäletate Balti ketti, seal oli rahvas positiivsuse lainel ja kohe tuli meile tuge.»
Tähetargad teadsid uputusest
Tähetark Igor Mang rõhutas tänavuses aastahoroskoobis, et raskemad juhtumid ja keerulisemad olukorrad langevad eriti jaanuari, veebruari ja maisse. Häda ei lasknudki end kaua oodata – 9. jaanuaril laastas Eestit enneolematu orkaan ja sellega kaasnenud veeuputus.
