Eesti uudised

Arnold Rüütel kutsus Vladimir Putini külla 

Igor Taro , 21. jaanuar 2005 00:00
Eesti presidendi visiit Moskvasse osutus juba esimesel päeval oodatust edukamaks. Arnold Rüütli kohtumine Vene riigipea Vladimir Putiniga tipnes Eesti presidendi poolt tehtud küllakutsega ning Venemaa president nõustus piirilepingu allakirjutamisega välisministrite tasemel Eestis, mitte Moskvas.

Soomes valitsenud kehva ilma tõttu saabus presidendi delegatsiooni lennuk Helsingist Moskvasse kolmveerandtunnise hilinemisega. Patriarh Aleksius II jõudis lennujaama presidendist tund aega varem, ta oli heas tujus ja tervitas Eesti suursaadikut soravas eesti keeles: «Noh, alustame kohe programmiga? Kuulsin, et president jääb natukene hiljaks…»

Kaks tundi vestlust

Kohe pärast maandumist Šeremetjevo lennujaamas kihutasidki Arnold Rüütel ja patriarh Aleksius II Kremlisse Relvapalatisse ja alustasid jutuajamist Moskva õigeusu kiriku muredest Eestis. Kõnelus polnud kestnud kuigi pikalt, kui kohtumisele saabus Venemaa president Vladimir Putin.

Kolmepoolne vestlus keskendus seejärel põhiosas Eesti ja Vene suhetele. Paar tundi väldanud jutuajamine lõppes presidentide ja patriarhi ühise lõunaga, kus aga Eesti riigipeal polnudki mahti söögi kallale asudagi, sest arutamist vajavate probleemide hulk ei jätnud selleks aega.

Kohtumine oli suletud formaadis, see tähendab, et kohal olid vaid presidendid ning patriarh. Protokollilist pilti pääsesid tegema üksnes ametlikud fotograafid ja mõni telekaamera. Isegi lõunamenüü asjus valitses presidendi lähikondlaste seas teadmatus. «Arvata on, et vene kombe kohaselt pakuti pearoa kõrvale kartulit või kartulipüreed,» väitis üks vene kommetega hästi kursis olev Eesti diplomaat.

Pärast kohtumist vestles president Rüütel Eesti ajakirjanikega ja nimetas ühe olulise jututeemana Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli. «Vene riigipea kinnitas, et Venemaa mõistab selle pakti täielikult hukka,» sõnas president.

Eesti riigipea lootis ka seda, et president Putin sai õigesti aru tema ajaloolisest ekskursist Teise maailmasõja aega, mil eestlased võitlesid ühtviisi nii fašistidest kui ka punaarmeelastest okupantide vastu.

«Me peame oluliseks võitu fašismi üle ja selles mõttes toetab Eesti neid 9. mai üritusi, aga minu siiatuleku küsimust me ei täpsustanud,» kinnitas Rüütel. «Arvan, et jõuame sel teemal Eesti ühiskonnas ühtse seisukohani.»

Piirileping välisministrite tasemele

Eesti president arvas, et piirilepingule kui tehnilisele dokumendile võiksid alla kirjutada Eesti ja Vene välisminister, kui Sergei Lavrov Tallinna tuleb. Seejärel jõuaksid mõlema riigi parlamendid lepingu ratifitseerida ning 10. mail vahetaks Eesti ja Vene president juba lepingu ratifitseerimiskirju. Eesti presidendi sõnul oli Vladimir Putin selle ettepanekuga nõus. Vene poole pakutud ühisdeklaratsiooni kohta arvas Eesti riigipea, et sellele võiks alla kirjutada küll, aga alles siis, kui dokument saab mõlemapoolselt läbi arutatud ja Eesti ning Venemaa jõuavad konsensusele. «See on omaette küsimus,» rõhutas Rüütel, et deklaratsioon ja piirileping pole seotud. Putin olnud sellega päri. Seejärel olevat ta kõnelnud Eesti kodakondsusseaduse muutmisest, kuid Rüütel vastas, et ei näe niisuguses ettepanekus loogikat. Ka tõrjus ta Venemaa katsed kõnelda Moskva õigeusu kiriku varadest, märkides, et juriidilised probleemid on lahendamata.

Venemaa riigipea lubas Rüütlile, et annab suunised ja korraldused ühe või teise probleemi lahendamiseks, mis on olnud takistuseks Eesti ja Venemaa suhetele ning koostööle, kirjutab BNS.

Pärast kohtumist avaldas Arnold Rüütel, et kuulis võimalusest Vladimir Putiniga kohtuda juba mõne päeva eest. Täielik kindlus saabus aga päev varem. «Kui tegemist pole töövisiidiga, siis ei kuulutata ka selliseid kohtumisi diplomaatiliselt välja, põhjendas riigipea kohtumist viimase hetkeni varjanud saladuseloori.

Teema, mida Rüütel vestluses ei puudutanud, on presidendi ametiraha. «Saate aru, et mul kui presidendil polnud sobilik oma ametiraha teemat üles võtta. Aga arvan, et kui riikidevahelised suhted arenevad edasi positiivsuse suunas, on see enesestmõistetav, et ka niisugused küsimused lahenevad.»

Õhtul korraldasid Eesti suursaadik Moskvas Karin Jaani ja president Arnold Rüütel saatkonnas piduliku vastuvõtu, kuhu olid kutsutud ka riigi teenetemärkide omanikud ja mitmed poliitikud.

Vene Riigiduuma väliskomisjoni liige Konstantin Kossatšov andis Putini ja Rüütli kohtumisele omalt poolt väga hea hinnangu. «Olen väga rahul, et niisugune kohtumine aset leidis. Ma pole veel meie (Vene) poole reaktsiooni kuulnud, aga rääkisin president Rüütliga. Mul on selle üle tõesti hea meel.»

Kohtumise kajastus Kremli koduleheküljel

Venemaa presidendi koduleheküljel www.kremlin.ru on järgmine teade:

«Venemaa president ühines Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II ja Eesti presidendi Arnold Rüütli jutuajamisega Kremlis Relvapalatis. Vladimir Putin õnnitles Arnold Rüütlit preemia puhul, mille õigeusklike rahvaste rahvusvaheline ühtsusfond talle määras. Kohtumisel arutati Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva tähistamist. Eritähelepanu pöörati 9. mai juubelipidustustele Moskvas, kuhu Eesti president ametlikult on kutsutud.»