Eesti uudised

Ohtlik ja tuuline mäetipp vallutatakse loodenõlvalt 

ALLAR VIIVIK, 20. jaanuar 2005, 00:00
VIIMANE OST: “Täna ostsime saabastele uued kassid ehk jäänaelad,” räägib Airi Sokk. “Minu jalatsid on juba veteranid. Käisin nendega Lenini mäetipul,” lisab Leivo Sepp. Kalev Lilleorg
Eile Lõuna-Ameerikasse lennanud Eesti mägironijad tahavad kahe nädalaga vallutada kontinendi katuse: ligi 7000meetrise tuulise ja ohtliku Aconcagua.

“Küünlapäeval heiskame 6962 meetri kõrgusel tipul Eesti lipu,” lubab eile läbi Frankfurdi Buenos Airesesse sõitnud ekspeditsiooni juht Leivo Sepp.

“Ning sõbrapäevaks oleme ilmselt kodus.” Sepal, Toomas Holmbergil ning Kristjan-Erik Suurvälil on vallutatud Aconcaguast kõrgem tipp – 7134meetrine Lenini mägi. Kaja Pinol jäi Lenini tipust puudu vaid 100 meetrit, Airi Sokk, Aivo Nadel ja Meelis Nurk on seni seigelnud madalamatel mägedel.

“Minu senised suurimad vallutused on 5642meetrine Elbrus ja madalam Mount,” ütleb Kairi Sokk. “Aga mägedepisik on nii sees, et sellest lahti ei saa.”

Arstina töötav Sokk muretseb nii enda kui ka kaaslaste tervise pärast. Ta pelgab hõredat õhku. Et koos teistega tippu jõuda, tegi ta mitu nädalat Mustamäel Vanakal raske seljakotiga trenni. Ka tööl ta harjutas, kõndides Mustamäe haigla 11. korrusele jala.

Et Sokk on kaaslaste hulgas ainus tohter, pidi ta mägironija varustusele lisaks kaasa võtma ka arstikoti. “Mäehaigusetabletid, aspiriin, sidemed, vesinik, vatt, plaastrid, antibiootikumid jm.,” loetleb ta.

Ohtliku tipuni jõuavad ainult vähesed

Mis eestlasi Lõuna-Ameerika kõrgeimal mäel ees ootab? “Tuuline ja ohtlik mägi, mille tipu ümber on vaid tühjad kaljud,” teab Sepp. Selle poolest sarnaneb Aconcagua maailma katuse Everestiga, mis on samuti väga heitlik.

Kehvade ilmaolude tõttu jõuab tippu vaid umbes kolmandik mägironijatest. Paar päeva tagasi sai Sepp kirja Toomas Grossilt, kes jõudis Aconcagual 6000 meetri kõrgusele. “Ta hoiatas, et tänavu on seal ka juba kaks hukkunut,” räägib Sepp.

Miks ikkagi nii kauge ja ohtlik mägi? Pealegi on Eesti mägironijad Aconcagual üheksakümnendatel juba käinud.

“Süüdi on Kaja Pino, kes pakkus poolteist aastat tagasi idee välja,” räägivad Sokk ja Sepp, kes koostasid eelarve ning panid rühma lõpuks kokku. Rühma õpetas 1997. aastal sama mäe vallutanud Jaan Künnap. Kogenud alpinist hoiatas noori kolleege, et õhukeste saabastega ärgu nad 7000 meetri kõrgusele ronigu. Jalas olgu pehme soe saabas ja selle peal paks alpinismisaabas, õpetanud Künnap.

Üks maksab 60 000– 70 000 krooni

“Varustust ei saa väga palju kaasa võtta, sest lennuki pagasisse tohib panna vaid 20 kilo,” räägib Sepp.

Sinna rändavad kõik suuremad asjad: köögivarustus, redelid, kepid, kirkad jne. Ülejäänud varustuse vedamiseks tuleb aga kasutada kavalust. Näiteks istuvad mägironijad lennukisalongis alpinistisaabastes. Ka panevad nad enda üleõlakoti ja taskud võimalikult rohkem kraami täis.

Teel Aconcagua tippu ööbitakse viies telgis. Üks neist jääb baaslaagrisse, nelja hakatakse ülespoole vedama.

Et Eestist võimalikult vähe varustust kaasa vedada, loobuti siit gaasi ja toidu kaasaostmisest. Supid, pudrud, joogivesi ja jõujoogid ostetakse Argentina suuruselt teise linna Mendoza odavast supermarketist.

Kõigi seitsme mägironija varustus ja toit kaalub kokku umbes 200 kilo. Seega veavad nad seljas umbes kolmekümnekilost kotti.

“Koos sõidupiletite, kindlustuse ning muude kuludega maksab üks meie hulgast umbes 60 000 –70 000 krooni,” ütleb Sepp.

Valge Valvur Aconcagua

6962meetrine Argentina Andides asuv Aconcagua on kontinendi kõrgeim ning maailma kõrgeim mägi väljaspool Aasiat. Selle nimetus tuleb ilmselt inkade keelest, kus Ancocahuac tähendab valget valvurit. Sarnaselt kõlab mäe nimi ka ayamarade ning Tšiili indiaanlaste keeles.

Lõuna-Ameerika kõrgeim mägi vallutati esmakordselt 14. jaanuaril 1897. aastal. Esimese eestlasena käis seal 1995. aastal Rein Grabbi. Kaks aastat hiljem, aastal 1997 olid samas Eesti grupid Tõivo Sarmeti ning Jaan Künnapi juhtimisel.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee