Eesti uudised

Ameeriklased röövisid Estonialt pääsenud üheksa meeskonnaliiget? (31)

KADRI PAAS, TRIIN THALHEIM, 19. jaanuar 2005, 00:00
Uue versiooni järgi maandus pärast parvlaev Estonia hukku Rootsis kaks USA lennukit, mis võtsid peale üheksa Estonialt pääsenud ning praeguseks surnuks tunnistatud inimest ja kadusid teadmata suunas.

Estonialt kadunud eestlased – üheksa meeskonnaliiget, kes olid algul ellujäänute nimekirjas, kuid sealt hiljem kustutati – võidi Rootsist minema viia USA lennukitega Gulfstream 4 ja Boeing 727-200. 28. ja 29. septembril 1994. aastal pandi Arlanda lennuväljal 4-5 registreerimata reisijat lennukitesse ja need kadusid teadmata suunas, väidab ajaleht American Free Press.

Rootsi ajakirjanik Sven Aner väidab SL Õhtulehele, et tal on lennukite Arlandal maandumist tõendavad dokumendid.

“Pole küll kindlaid tõendeid, kas lennukite pardal olid just need üheksa meeskonnaliiget. Kuid mul on dokumendid, mis näitavad, et need kaks lennukit võtsid Arlandalt neil päevadel peale üheksa inimest,” selgitab ta.

Ameeriklased röövisid meeskonnaliikmed?

Aneri väitel on ka ametlik nimekiri, mis kinnitab, et kõnealused üheksa meeskonnaliiget pääsesid laevahukust. Tema sõnul kinnitati näiteks algul, et diskor Tiit Meos ja laevatööline Kalev Vahtras on eluga pääsenud, kuid hiljem selgus, et nad on siiski hukkunud. Sama lugu oli Ago Tominga, Lembit Leigeri, Kaimar Kikase, Agur Targma, õdede Veidede, Tiina Müüri ja kapten Avo Pihtiga – alguses väideti neid pääsenuks, hiljem aga teatati hukkumisest.

“Me ei tea, kes oli tegelikult Meos. Ema kinnitas surnukeha tuvastades, et see on tema poeg, aga Meose parim sõber ütles, et see pole Tiit,” lisab Aner.

Aner arvabki, et mainitud üheksa meeskonnaliiget viidi Arlandalt USA lennukitega minema.

“Ei oska öelda, kuhu nad viidi. Põhiline Arlandat puudutav asjaolu on see, et Rootsi lennundusameti dokumentide järgi maksis nende lennukite maandumistasu USA Stockholmi saatkond,” seletab rootslane.

Eesti allikate järgi olid Estonia huku järel pääsenute esialgses nimistus Piht, neljas tüürimees Kikas, laevaarst Viktor Bogdanov, vanemmehaanik Leiger, neljas mehaanik Targma, kaupluse juhataja Müür ning varieteetantsijad Hannika ja Hannely Veide. Kusjuures Piht oli ametlikus nimistus veel 4. oktoobrilgi.

Neli päeva pärast laevahukku kuulis Leigeri abikaasa Kairi mitmest allikast, et abikaasa on Rootsist lahkunud ja jõuab 1. oktoobril koju.

Seda kinnitab ta ka praegu.

“Rootsi eriti tähtsate asjade uurija kinnitas mulle, et Lembit astus omal jalal 24 tundi pärast katastroofi Stockholmis haiglast välja ning kadus teadmata suunas. Tean ka seda, et kopter päästis ta Läänemerelt elusana ning viis ilmselt otsemaid Rootsi,” räägib naine.

Ka tema on kuulnud kahest Arlandalt kadunud USA lennukist.

“Ma ei tea, kas Lembit kunagi enam koju tuleb. Kuid tema pääsemisse usun siiani,” lausub naine.

Ülejäänud pääsenute ja hiljem päästetute nimekirjast kustutatute kohta ütleb rahvusvahelise uurimiskomisjoni endine juht Andi Meister, et Kikas pääses laevast ning Targma pidanuks välistekile jõudma.

Bogdanovit pole pärast õnnetusest aga keegi näinud. Müüri nähtud koos Pihtiga laeva välistekil reisijaid abistamas. Samas on ametlikes tunnistustes pääsenuna mainitud vaid viimast. Veidesid ei maini Meistri sõnul tunnistuses aga keegi.

Ometi on kaksikõdede isa Ülo veendunud, et tütred pääsesid.

“Nad pääsesid laevalt lihtsalt koos liiga palju teadnud inimestega. Kindel on see, et Hannely helistas meile korduvalt koju, kuid ei rääkinud sõnagi. Ainult kord ütles ta: mina – Hannely,” meenutab ta.

Tütar helistanud seni, kuni isa paigaldas telefonile numbrilugemisseadme. “Siis katkes kõik päevapealt.”

“Loomulikult veeti salakaupa!”

Ülo meenutab, et käis tütreid isegi Rootsis otsimas ning oleks nad peaaegu leidnud.

“Kuni haiglapersonal hoiatas mind, et tervislikum nii endale kui ka lastele oleks otsimine katkestada,” sõnab mees väsinult. Võimalikku ohtu ta aga ei nimeta.

Meister kirjutab ka oma raamatus “Lõpetamata logiraamat”, kuidas Hiiumaal elav arhitekt Juta näinud telerist Pihtiga 99% sarnaneva mehe intervjuud Saksa telekanalile RTL. Küsitluse ajal ilmunud ekraanile tiiter “Captain” (kapten). Juta sõnul tiritud mees aga poole jutu pealt kuhugi maa-alusesse garaa˛i. Kapten karjunud veel reporterile, et vajab abi.

Arhitekt visandanud ka selle hoone (haigla või saatkond?), mille järgi sündmuskohta otsima hakati. Kui saaks teada, kus Piht asus, oleks taas käeulatuses juhtlõng, kirjutab Meister.

Pihti pääsemisest rääkinud ja seda videolõiku tutvustanud ajakirjanik Heinar Brenner olnud samas tol päeval küll eetris, kuid mitte sel viisil, nagu mäletab Juta. Intervjuu salvestist aga enam pole.

Samamoodi on kadunud Saksa telekanali ZDF videolõik, mida nägid Pihti töökaaslased, kes kapteni samuti ära tundsid.

Tähtsate dokumentide saatus teadmata

Endiselt pole selge, kus on Estonia huku uurimisega seotud tähtsad dokumendid (vt. ka eilne SLÕL “Uus skandaal sündimas: Estonia huku uurimise materjalid kadunud?”) Estonia uppumise asjaolude kriminaalasja eeluurimisega tegeles keskuurimisbüroo ning siseministri käskkirjaga oli töörühma määratud ka kaitsepolitsei mitu töötajat, tunnistab kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann. Kui kaitsepolitsei eeluurimise raames mingid dokumendid tollist uurimistoimingute käigus ära võttis, edastati need uurimist juhtinud keskuurimisbüroole ning seega peaksid kõik materjalid asuma kriminaaltoimiku juures, arvab komissar. Kus dokumendid tegelikult olla võiksid, ei oska ta öelda. Oletades, et ilmselt keskkriminaalpolitsei või politseiameti arhiivis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee