Eesti uudised

«Igal pool lömmis autod, paadid kaldal hunnikus.» 

Allar Viivik, 28. detsember 2004 00:00
VIIBIVAD TAIS: Kaupo Kõverjalg ja tema elukaaslane Manuela viibivad praegu Tais katastroofipiirkonnas. Lained tapsid inimesi ajal, kui nad tahtsid minna ühel korallsaarel sukelduma. «Kui ligi viie meetri kõrgused lained tulid, ronisime mäkke,» jutustab Kaupo.Foto: Erakogu
«Vaade oli hirmus. Isegi meie hotelli vastuvõtu-aula oli nagu minema pühitud,» meenutab katastroofiõudust Tais viibiv Kaupo Kõverjalg.

«Olin kaelani vees ja tahtsin sukelduda, kuid ei saanud aru, mis toimub – korraga kadus vesi jalge vahelt,» räägib oma esimesest elamusest Kaupo Kõverjalg, kes oli hiidlainete saabumise ajal Koh Hi nimelisel korallsaarel. Algul vesi kadus, siis hakkas järsku tõusma ja Kaupo põgenes koos perega mäkke. «Filmisin videokaameraga, kuidas inimesed lainete eest põgenesid, kuidas vesi restoranid üle ujutas ja rannatoolid minema pühkis.»

Kaupo räägib, et kui sõideti paadiga tagasi Phuketi saarele, kus on nende hotell, siis oli kuurort tundmatuseni muutunud. «Pilt oli kohutav. Igal pool lömmis autod, paadid kaldal hunnikus. Rannaäärsetes hotellides olid seinad kokku varisenud. Seal oli olnud ikka meeletu laine. Meie rannaäärse hotelli esimestes tubades oli pool meetrit vett ja vastuvõtuaulat enam polnudki,» kirjeldab Kaupo.

Uute hiidlainete kartuses kandsid isegi bussijuhid päästeveste ja puhkajaid veeti kaugemale sisemaale. Kaupo naine koos nende kaheaastase lapsega viidi turvakodusse. Seal olid peamiselt Phi-Phi saart tabanud lainetes kannatada saanud inimesed. «Nägin üht meest, kel arstid olid õmmelnud pead. Andsin talle oma püksid, sest ta oli purupaljas. Mees kurtis, et laine tulles võttis ta oma naisel tugevasti käest kinni, aga laine viis abikaasa ikkagi minema,» kirjeldab Kaupo turvakodus olnute masendust. Üks noormees rääkis, kuidas laine pühkinud paari sekundiga rannaäärsed puud minema. «Ta oli ujunud paadini ning siis koos paadimehega korjanud veest kaks naist ja lapse. Ühel naistest oli käsi lömastatud, teine aga suri paadis... Laps pääses ainsana vigastusteta.»

Kaupo püüab olla juhtunust üle, kuid tõdeb, et naine ja laps on endast väljas. Nad tahavad koju, kuid see on võimalik alles 8. jaanuaril. Phuketi saare tänavatel valitseb endiselt korralagedus.

Kuigi pole andmeid, et eestlased oleks saanud kannatada, leidub Phuketi haigla poole tuhande patsiendi nimede hulgas ka üks eestipärane nimi Avo Vastrik, mis tõenäoliselt on Avo Västrik. Tegu on ilmselt Rootsis elava väliseestlasega.

Loodab kuningale

Koos sõpradega puhkab Tais ka endine telediktor Urmas Liiv. Tema peatub Pattayas. Seda kuurorti hiidlaine ei puutunud.

«Inimesed on murelikud ja jälgivad pingsalt uudiseid. Kõigil on peast läbi käinud mõte, et jumal teab, millal see järgmine laine tulla võib. Mina seda aga ei karda! Loodan, et kuningas kamandab abivägesid rannikualadele, kus on oodata ohtu,» kinnitab Liiv. Tema sõbrad käisid küll Phi-Phi saarel, kuid jõudsid enne katastroofi tagasi.

Tais viibib ka «Ärapanija» toimetaja Mart Normet. Tema oli hiidlainete ajal Ko Lanta saare rannikul. «Pühapäeval kell kell 10.30 tuli eellaine, mis paistis kaugelt nagu paarikilomeetrine valge müür. See murdus õnneks enne kaldale jõudmist, aga rullus peaaegu hotellini välja,» räägib Normet Delfile. «Pärast eellainet mõtlesin, et ongi kõik, aga just siis, kui olin pildistamas kala, kelle eellaine oli kaldale uhtunud, tuli ei tea kust jube põmakas ja ma olin korraks vee all. Kohe saabus otsa veel teinegi laine, mis käis kõrgelt üle pea. Hoidsin ühes käes fotokat ja haarasin teisega esimese korruse rõdust. Imekombel õnnestus end üles tõmmata. Paari järgneva suure laine ajaks peitusin üksi võõrasse hotellituppa.»

Politsei soovitas põgeneda

Sri Lankal oli tsunami ohvrite arv kõige suurem. SL Õhtulehel õnnestus seal viibivast 34 eestlasest kätte saada Aivar. Tema ei puhanud katastroofipiirkonnas Sri Lanka lõunakaldal, kuid nägi lainete hävitustööd ka ohutus piirkonnas Sri Lanka läänekaldal Negombos. Aivari sõnul oli ühtejutti paar tõusu ja mõõna, kuid siis pühkis ootamatult tõusnud sogane vesi hotelli esimesest korrusest läbi. «Lapsevanker jäi voogudesse, sain selle siiski tänavalt kätte,» räägib Aivar.

Õues nägi Aivar, et kuni 1,5meetrine veetõus pühkis rannalt minema kalurihütid ja palmionnid. «Püüdsin kohalikelt uurida, et mis toimub. Üks mees ütles, et pole sellist asja 40 aastat näinud. Ühelt poemüüjalt sain teada, et oli maavärin. Mööda tänavaid sõitsid politseiautod ja politseinikud rääkisid midagi, millest ma aru ei saanud. Üks kõrtsipidaja ütles, et politsei soovitas inimestel põgeneda rannalt vähemalt pool kilomeetrit sisemaa poole,» räägib Aivar.

Aivari hinnangul on Sri Lankal hukkunute arv nii suur seetõttu, et rannarahvas kardab vett ja ei oska ujuda. «Nende onnid on ka sellised nagu nad on. Kui satuvad veel paanikasse, siis võis kaos olla väga suur,» sõnab ta.

Eile ootas Aivar koos perega Sri Lankal äralendu.

Tais Pattayas viibiv Fiesta Reiside omanik Heldur Allese sõnul hakkas eile tänavatel silma tavalisest rohkem turvamehi. Ta märgib siiski, et Pattayas on olukord rahulik. «Keegi ei taha välja näidata, et midagi on juhtunud. Üleüldist leinameeleolu pole. Need, kes on tulnud siia puhkama, pidutsevad edasi,» räägib ta.

«Mingis mõttes on põnev!»

Allese ütleb, et vestles eile Tai läänerannikul Phuketi saarel olevate eestlastega. Kuigi nad on seal õuduste keskel, polnud neil tahtmist lahkuda. «Mingis mõttes on seal praegu põnev, aga kui mõelda, mis toimus, siis enam see nii pole. Vaatepilt oli olnud ikka kohutav.»

Alles räägib, et lainetemöllu nägi hotelli rõdult pealt Arvo Tiirmaa ja Raivo Susi koos peredega. SL Õhtulehel õnnestus kätte saada Raivo Susi, kes sõnas, et peab viima poja arsti juurde, kuid kinnitas, et lapse haigus pole hiidlainete tagajärgedega seotud.

Arvo Tiirmaa ema Helmi jutustab, kuidas laupäeva hommikul helistas talle Arvo ja ütles lühidalt, et tema ja perega on kõik korras. «Arvo ütles, et nägi hotelli aknast lainet, mis purustas rannas väikseid maju ja hotelle. Ta ütles, et see oli kohutav,» räägib Helmi. Kümme minutit hiljem kuulis ta juba raadiost, millise katastroofi põhjustasid maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained. «Olin õnnelik, et jõudsin enne pojaga rääkida ja teadsin, et ta on elus ja terve. Muidu oleksin saanud šoki. Olen püüdnud poega telefoni teel kätte saada, aga see on võimatu. Saatsin talle sõnumi, et ennustatakse uusi tõukeid ja nad tuleks koju tagasi.»

Samal teemal

19.01.2016
Moskvas vahistati spionaažis süüdistatav Eesti ärimees