Elu

Vaimustavad valemid 

Regina Hansen, 25. november 2004, 00:00
TULEVANE TEADLANE: Kui piisavalt palju jalgrattaid leiutada, võib kunagi jõuda ka tõelise avastuseni, teab Margus. Mati Hiis
Tallinna Reaalkooli 12.a klassi õpilast Margus Niitsood on alati huvitanud matemaatika. Ka Prantsuse Lütseumis pani algklassiõpetaja tähele, et poisi pea lõikab arvudemaailmas nagu koorelahutaja.

Nupula võistlustel tärkaski tõ-sisem huvi, mäletab Margus. Edasi tulid juba kaalukamad nupumeeste jõukatsumised ja olümpiaadid, lisandus veel ka huvi informaatika vastu. Polnud midagi parata – kahe aasta eest otsustas noormees kooli vahetada.

Oma vaba aega sisustab Margus meelsasti näiteks valemite väljamõtlemisega: «Õpid, tuled koju, tekib idee, paned kirja, lahendad seda paari-kolme päeva jooksul ja siis ootad, kuni järgmine idee tuleb,» räägib ta oma hobist.

Peaaegu terve möödunud suve tegeles ta informaatikaga: «Tahtsin olümpiaadil väga head tulemust saada – eelmisel aastal jäin napilt võistkonnast välja. Kui teen alla oma võimete, pole ma rahul. Asi pole teistele ärategemises, vaid oma võimete piiri tunnetamises.»

Kas nohikuks pole veel hakatud pidama? Margus ei mäleta, et sellega probleeme oleks olnud: «Ma ei väljendanud oma sügavat huvi sel ajal, kui inimesed võisid selle põhjal hakata otsuseid tegema.» Ta lisab siiski, et oli omal ajal hobi kuulutamisega ettevaatlik: «Mingis vanuses võib küll juhtuda, et kõik vähegi erinevad lükatakse nurka.» Keskkoolis polevat küll probleeme.

Ka kriitika talumist tuleb õppida

Praeguseks on valminud ka Marguse esimene teadustöö «Fibonacci arvud ja nende üldistatud kujud», mille eest ta sai Eesti õpilaste teadustööde konkursil II preemia. Juhendaja Ellen Redi oli noormehe sõnul range ega teinud töö vormistamisel mingit hinnaalandust. «Parandasin vigu oma kuus-seitse korda,» tunnistab Margus. Kaitsmisel pommitati teda küsimustega nagu tõsist teadusmeest. Näiteks, mis neist arvudest üldse kasu on. Margus tunnistab, et just siin ta jäigi vastamisega pisut jänni. Et neid näiteks börsil kasutatakse, seda ta teab, aga õigupoolest väärikski rakendamise pool omaette uurimist.

«See töö ei andnud ülikooli bakalaureusetöö mõõtugi välja,» jääb noormees üllatavalt tagasihoidlikuks. Ja üldse võivat paljude asjade kohta tema töös öelda, et need olid juba varem olemas. Jalgratta leiutamisse suhtub ta siiski rahulikult: «Räägitakse, et teaduses nii käibki. Leiutad senikaua jalgrattaid, kuni ühel hetkel jõuad millegi täiesti uueni.» Kui Marguse teadustegevusel ka muid vilju poleks, siis tema oskus konstruktiivset kriitikat taluda on igatahes märkimisväärne.

«Pikk tee on veel käia!»

Peaaegu viieline Margus tunnistab, et mitte kõik ained ei lähe tal ühtviisi libedalt. Raske on näiteks vene keel. Prantsuse keel polevat kah enam kõige parem: «Kui aeglaselt räägitakse, siis saan aru, aga ise enam rääkida ei suuda.» Geograafia maakaartide jaoks aga puuduvat tal vajalik pildiline mälu. Talle jäävat kõige paremini meelde asja idee ja sisu. Matemaatika õpetaja aga ütleb: tal pole Margusele ega mõnele teiselegi tema klassist enam midagi uut õpetada. Margus ise arvab: «Ta ei peagi süvenema. Piisab, et ta suutis leida mulle juhendaja.»

Margus Niitsoo nime võib ilmselt varsti leida juba kusagilt matemaatika või informaatika eriala üliõpilaste nimekirjast. Ta tahab küll kunagi teadlaseks saada, kuid tunnistab: «Sinna on mul praegu veel väga pikk tee.»

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee