Uudised

Kuidas on seotud põlevkivi ja elektri hind  

10. aprill 1997, 00:00

VELLO TOHVER

7. aprilli Äripäevast võib lugeda, et põlevkivi moodustab juba 75% elektri omahinnast ja kaevurite esindajad soovitavat energeetikutele seda hoopis mujalt ostma hakata.

Eesti Energia poolt 21. jaanuaril 1997 hinnakomisjonile esitatud taotluses on põlevkivi hinnaks arvestatud 110 kr./t ja ühe kWh elektri müügihinnaks 54,19 senti. Põlevkivi osa ilma Eesti Raudtee tariifita moodustas elektrihinnast 37% ja koos raudteetariifiga 41%. Huvitav, et need arvutused Eesti Energias nii salastatud on, et isegi juhtkond neid ei tea.

Hiljem kinnitati põlevkivi keskmiseks müügihinnaks elektritootjale küll 116 kr./t ja elektri omahind on ka teatavasti pisut madalam müügihinnast, kuid 75% ei oska küll kuidagi välja rehkendada.

Maksumust võib arvutada

1. maist kehtima hakkavate hindade järgi müüb Eesti Põlevkivi elektritootjale põlevkivi keskmiselt 116 krooniga ja keskmise kütteväärtusega 8,57 MJ/kg. Käesolevas arutluses on sobiv seda kütteväärtust avaldada teistes ühikutes ja see oleks 2,38 kWh/kg. Seega kaalub 1 kWh energiat sisaldav põlevkivi kogus 0,420 kg ja maksab 4,87 senti. Sellise hinnaga saab Eesti Energia ligikaudu poole põlevkivist otse elektrijaama ja teisele poolele lisandub veel Eesti Raudtee tariif, mis kogu kütuse teeb keskmiselt 10% kallimaks.

Omaette küsimus on nüüd, kui palju on sellest põlevkivis sisalduvast energiast olemasoleva põletamistehnoloogiaga võimalik kasulikult kätte saada. Energeetikute andmetel on nende põlevkivil töötavate elektrijaamade kasutegur ligikaudu 28%. Seda pole just palju, võrreldes kivisöejaamades saavutatuga, kuid kasuteguri tõstmine pole ka sugugi lihtne ülesanne. Põlevkivil on kütusena siiski kivisöega raske võistelda.

Kasutegurit arvestades saame elektrijaamas ühest põlevkivikilost seega ainult 0,666 kWh elektrienergiat. Ühe kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,5 kg põlevkivi ja see maksab 17,4 senti.

Kogu elektrijaamast väljuv energia ei jõua tarbijani, kes selle eest raha maksab. Tehnilised kaod on liinides ja alajaamades, osa elektrit lihtsalt varastatakse. Need on raskesti lahendatavad probleemid ja kadude vähendamine nõuab reeglina lisakulutusi. Need on aga energeetikute probleemid, mitte kaevurite (või tarbijate) omad.

Kaevurid toetavad energeetikute otsinguid

Kaevurite põhiülesanne on toota nii palju põlevkivi, kui palju on vaja Eesti vajadusteks elektrit tootes. Millise hinnaga energiat eksportida võiks, see on juba keerulisem küsimus, kui arvestada seda, et ei kaevuritel ega energeetikutel kajastu põhivahendite kulumine omahinnas tõepäraselt ja nii põlevkivi kui ka elektrit müüakse Eestis ka peale 1. maid ikkagi alla omahinna.

Kui energeetikutel õnnestub kasutusele võtta uus põletamistehnoloogia, mis vajaliku koguse elektri tootmiseks vähem põlevkivi nõuab, siis kaevurid omalt poolt ainult tervitavad seda ja vähendavad vastavalt tootmist. Kui leitakse mõni põlevkivist odavam kütus, siis tuleb loomulikult kasutada seda odavamat. Selle odavama kütuse ja täiuslikuma põletamistehnoloogia otsimisega ei saa aga kaua venitada, sest põlevkivi ja elektrienergia müümine alla omahinna teeb sellele ärile mitte väga kauges tulevikus lõpu.

Otsida odavamat põlevkivi Venemaalt, kus hind on riigi dotatsiooniga alla viidud, on ilmselt lühinägelik ettevõtmine. Selle põlevkivi hind saavutab oma õige taseme kohe, kui oleme jõudnud oma kaevandused kinni panna ja uputada.

Autor on AS Eesti Põlevkivi juhatuse liige.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee