Eesti uudised

Lasnamäe kiirtramm võib tulla viie aasta pärast (1)

Kristjan Roos, 15. oktoober 2004, 00:00
KIIRTRAMMI EI TULNUD: 1988. aastal käisid Lasnamäe kanalis tõsised ehitustööd, kuid kiirtramm jäi Karl Vaino vastuseisu tõttu ehitamata, meenutab insener Reedik Võrno. Albert Truuväärt (Eesti Filmiarhiiv)
Juba aastaid Tallinna Laagna teele kavandatud kiirtramm võib parimal juhul tulla viie aasta pärast. «Kolm-neli aastat läheks aega Euroopa Liidult finantseerimistaotluse koostamiseks, aasta ehituste ja hangete jaoks,» ütleb respublikaan Toomas Tauts.

Uue trammiliini rajamine läheks Tautsi hinnangul maksma 800 miljonit krooni ja sõltuks eelkõige sellest, kas suurem osa rahast saadakse Euroopa Liidult investeeringutoetusena. Investeering koosneks laias laastus teerajatiste ehitamisest ning 35 uue trammi ostmisest, märgib Tallinna linnavolikogu Res Publica fraktsiooni aseesimees Tauts. Ta lisab, et moodsate ja kvaliteetsete trammide hinnaks võib arvestada 30 miljonit krooni.

Tallinna uue võimuliidu koalitsioonileppe üheks lubaduseks on Euroopa Liidult raha taotledes avada Lasnamäe kiirtrammiliin. «Ajalooline eksitav sõna on seal (koalitsioonileppes – toim.) sees,» täpsustab Tauts. Ta lisab, et tegelikult peetakse siiski silmas lihtsalt uue trammiliini rajamist.

Milline oleks uue trammiliini marsruut? Siin on Tautsi sõnul liikluseksperdid välja käinud kaks varianti – liin jääks tänase Laagna tee trassile või teeks ringi Lasnamäele peale. Tauts usub, et elektritransport on tulevikutransport. Trammid on keskkonnasõbralikud ja kiired, põhjendab ta.

Kiirtrammiteest Lasnamäele hakati rääkima juba 1970ndate lõpus. Aastaid projektiga tegelnud inseneri Reedik Võrno sõnul saanuks paarkümmend aastat tagasi osa kesklinnas olevast trammiteest teha tunnelisse. «1994. aasta hollandlaste uuring järeldas, et tunnelist ei maksa enam iial rääkida. Meie kiirtramm saab olla vaid maapealne, välja arvatud üksikud ristmikud,» ütleb Võrno.

Linnaplaneerimist uurinud Tallinna ekslinnapea Hardo Aasmäe kinnitab, et kiirtramm tuleb Tallinna varem või hiljem. «Kõigepealt möödub autobuum. Tegelikult on praegu naftatootmise tippaeg maailmas ja linnaruumi korrastamisel on inimeste odavam hulgivedu hädatarvilik. Sellest me mööda ei pääse,» räägib Aasmäe. Ja lisab, et Euroopas populariseeritud elektri-rööbastransport on pikas perspektiivis otstarbekam kui bussivedu.

Sest seda on mugavam ja kergem moderniseerida kui busse, teab Aasmäe. Tema arvates tuleks kiirtrammiliin rajada ka Pirita suunas – sinnagi on koridor juba jäetud.

Ekslinnapea usub, et raha trammiliini ehitamiseks euroliidust saab.

Sellist laadi munitsipaalprojekte on üsna heldelt rahastatud, teab ta. Kuid lisab kohe: «Euroopa Liit annab raha rahvusliku arenguprojekti raames. Ja kas selles projektis on Tallinna tramm sees, sõltub riigivõimust. Kui riik ütleb, et see on meie jaoks tähtis, saab omavalitsus seda taotleda»

Kiirtrammiplaan tõi Laagna tee

Tänu nõukogude ajal kavandatud kiirtrammiliinile rajati ka Lasnamäele süvendtee ehk Laagna tee, meenutab toona projektiga tegelnud insener Reedik Võrno. 1978. aastal kinnitas tollane Eesti NSV ministrite nõukogu Tallinna kompleksse transpordiskeemi, milles oli ära märgitud uue laiarööpmelise kiirtrammisüsteemi loomine. «Pärast seda tehti tehnilis-majanduslik põhjendus. Esimene ehitusjärk hõlmas umbes 7kilomeetrist liini Laagna teel ja 1,7 kilomeetri pikkust maa-alust lõiku Maakri tänavani.» 1988. aastal alustati ehitustöid: Lasnamäel jõuti isegi montaa˛irööpad maha panna, valmis oli ehitusprojekt, räägib Võrno. Kuid Eestist tunneliehitajaid ei leitud. Minski ehitajad aga nõudsid kortereid ja siis tuli juba laulev revolutsioon peale, ütleb Võrno. Võrno sõnul toetas kiirtrammiliini loomise ideed Bruno Saul, kuid mitte Karl Vaino. «Kui tema toetus oleks taga olnud, oleks see valmis ehitatud. Sest omal ajal oli näiteks nii, et partei toetusel ehitati Muugale ühe aastaga suur sadam, mis maksis kiirtrammiga võrreldes kuus korda rohkem,» räägib Võrno.

1 KOMMENTAAR

t
trololo 8. detsember 2016, 17:07
ei tulnudki.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee