Eesti uudised

Eestit raputas maavärin 

Kristjan Roos, Mari Skuin, Jaan Väljaots, Allar Viivik, 22. september 2004 00:00
SEISMOGRAAFI SALVESTIS: Sinisega on märgitud esimene, nõrgem maavärin, suurema amplituudiga punane tähis on aga märk järgmisest tugevamast tõukest, selgitab geoloogiakeskuse osakonnajuhataja Tarmo All.Foto: Aldo Luud
Kõikjal Eestis tundsid inimesed eile Kaliningradi oblastit tabanud tugeva maavärina võnkeid, kuid õnneks ei nõudnud värin kusagil ohvreid.

Kaliningradi oblastit raputas eile kolm maa-aluste tõugete seeriat. Maavärin kandus Eestini välja. Kell 14.05 tabas Kaliningradi ja selle ümbrust 4,6magnituudine maavärin, millele järgnes kella 16.32–16.34 võimsam ja kauem kestnud 5magnituudine värin, kõigutades korrusmaju ja ajades kümned tuhanded inimesed paanikasse. «Maavärin oli maismaal ja linna lähistel. Sellepärast oli seda ka nii hästi tunda,» ütleb geoloogiakeskuse geofüüsika- ja mereosakonna juhataja Tarmo All. Kolmas, nõrgem tõugeteseeria järgnes kaks minutit hiljem.

Interfaksi teatel tormasid inimesed Kaliningradis korrusmajadest tänavale, sest võimsaim värin raputas maju nii, et mööbel nihkus paigast.

Venemaa eriolukordade ministeeriumi Kaliningradi korrapidaja andmetel jäid kõik hooned siiski terveks, kuid paanika halvas ülekoormuse tõttu nii tava- kui ka mobiiltelefoniside ning inimesed asusid linnast põgenema.

All ütleb, et meie kandi kohta oli tegu ebatavaliselt tugeva maavärinaga. Sestap jõudsid võnked Eestisse, Lätti-Leetu, Valgevenesse, Poola ja Austriassegi.

Samal teemal

«Kuna olime epitsentrile piisavalt lähedal, siis võnked, mis siia jõudsid, olid nii tugevad, et inimesed adusid neid,» lisab All.

Maavärinat tunti sarnaselt paljude teiste paikadega ka Tallinnas Ühispanga pilvelõhkuja viimasel korrusel asuvas Pakterminali kontoris. «See võttis jalad värisema ja näost valgeks,» tunnistab firma juhiabi Klarika Virit, lisades, et kontoris lõid kõikuma nii riidepuud kui lilled. «Selline segane tunne oli, et ei saa arugi, mis toimub. Südame võttis ikka kõvasti põksuma.»

Viriti sõnul ehmatas maavärin väga ka just sel hetkel pilvelõhkujasse sattunud Kasahstani kodanikku. «Kuna meil on siin üleval ka Kasahstani aukonsulaat, siis istus siin üks Kasahstani kodanik, kes oli näost valge ja tahtis kohe alla minna.»

«Esimese hooga mõtlesin: kas ma ise värisen?» räägib Mustamäe paneelmaja viiendal korrusel elav Eino, kes pakkis maa värisemise hetkel lahti vastostetud muusikakeskust. «Olin tõstnud Aiwa keskuse just diivani peale. Pehmel alusel hakkas see hoogsalt kõikuma.»

Silmad imestusest suured, pidi Eino endale tunnistama, et tegu pole hallutsinatsiooniga.

«Olen Afganistanis sõjaväes olles kolm korda maavärina üle elanud. Ka sellise, kus televiisor laualt lendab. Selle kõrval oli praegune muidugi tühine,» nendib mees. Tema hinnangul kõikus maja 3-4 sentimeetrit ja värin kestis umbes 20 sekundit. «Jäin ootama, mis edasi saab,» jutustab Eino, et mõne hetke pärast tundis ta järgmist, kuid juba nõrgemat tõuget. Eino mobiiltelefon on kellaajaks jäädvustanud 16.35, mil ta sõbrale helistas ja sai kinnitust, et pole peast põrunud. Sõber tundnud põrutusi terve kehaga.

«Istusin kontoris laua taga ja tool hakkas järsku värisema. Ja siis laud ja lilled ka,» räägib Mustamäel Electroluxi kontoris töötav Laura. Tema sõnul vaatasid kõik töötajad üksteisele imestunult otsa. «Mõtlesin, et ei tea, kas olen merehaige? Midagi oli paigast ära,» meenutab ta. Kuid USAs ja Jaapanis maavärinat kogenud ülemus rahustas hiljem Laurat ja tema kolleege: «No näete, nii see ongi!»

Kell 16.30 hakkasid sajad paanikas inimesed ka päästeameti häirekeskustesse helistama. «Põhja-Eesti häirekeskus võttis sel teemal sadakond kõnet,» ütleb pressiesindaja, lisades, et kõnedehulk ummistas liinid.

Ka Tartu lähedal Vasulas asuva Eesti ainsa seirejaama seismograaf registreeris värina. Seismoloog Olga Heinloo hinnangul oli d tõuked umbes kolmemagnituudised.

Leedu geoloogiateenistuse direktor Juozas Mockevicius ütles BNSile, et Ignalina tuumaelektrijaama seismoloogiateenistus fikseeris kell 14.05 neljamagnituudise maavärina. Ignalinast kinnitati aga BNSile, et tuumajaama tööd tõuked ei seganud.

Vasulas registreerub üle viiemagnituudine maavärin

«Kui maavärin tekib, hakkavad võnked igas suunas levima, kuni sumbuvad,» selgitab seismoloog Olga Heinloo. Ta lisab, et kui näiteks Kaliningradi tabab kolmemagnituudine maavärin, siis Vasulas ei registreerita seda kui värinat, sest selle lained sumbuvad enne siiajõudmist. Üle viiemagnituudine maavärin küündib aga juba Eestini. Nii võimsaid maavärinaid registreerib Vasula seismograaf üle maailma, puhkegu need kas või Jaapanis.

Mida tähendavad pallid ja magnituudid

Maavärina tugevust mõõdetakse pallides. Selle 12astmelise skaala kinnitas UNESCO seismoloogianõupidamine 1964. Ühepallist värinat suudab märgata vaid tundlik aparaat, 12palline on aga katastroof, millega kaasnevad erakordsed purustused.

Maavärina võimsust mõõdetakse aga Richteri skaalal magnituudides. (Selle avastasid USA teadlased Richter ja Gutenberg.) Alla kahemagnituudist värinat inimene ei tunne, üle kaheksa magnituudi küündiv on aga juba tõeline suurõnnetus. Seni võimsaim, 8,9magnituudine maavärin mõõdeti 1906 Ecuadori lähedal.

Tugevaim Eesti maavärin oli 1976 Osmussaarel

Eestis registreerivad aparaadid aastas mõnikümmend maa-alust tõuget, kuid need on reeglina nii nõrgad, et inimene neid tavaliselt ei tunne. Võimsaim maavärin oli Eestis 25. oktoobril 1976 Osmussaarel. Seda tunti terves Eestis ja Lõuna-Soomes. Värina tugevus oli 6-7 palli ja võimsus 4,75 magnituudi. Saarel varisesid kaldapangad, Tallinnas kõikusid kõrgemad hooned. Järeltõukeid tunti üle Eesti veel umbes 10 päeva. Mis Osmussaare maavärina põhjustas, pole siiani selge. Toona tegutses saarel ja selle ümbruses Nõukogude armee, pidades alatihti õppusi, kuid tuumaplahvatust seal siiski vist ei korraldatud. Esimene registreeritud maavärin oli Eestis 1602 Tallinnas ja selle ümbruses. Suuremad värinad olid ka 1858 Hiiumaa rannikul, 1881 Narva ümbruses ning 1931 Anija lähedal. Viimati värises maa 1987 ja 1988 Võrtsjärve ümbruses.

Samal teemal

05.02.2018
ÕL VIDEO | Maavärin Läänemaal: käis kõva pauk ja kaks raputust
16.02.2011
Ka Soomes maa värises ja mürises: maavärina tugevus 2,1 magnituudi