Uudised

Graafika suurmeister eksperimentaalateljeest  

31. jaanuar 1998, 00:00

HARVET TOOTS

Graafika eksperimentaalateljee sünnipäeva pidamine on mõnevõrra kokkuleppeline. Kunstiajaloolase Jüri Haini sõnul pärineb esimene teade graafikaateljee kohta 10. aprillist 1946, kui Henn Sarap palgati korraldama graafikaateljee loomist. Ametlikult tehti esimene töö 23. jaanuaril 1948, tegijaks oli Aino Bach ja tööks sügavtrükitehnikas Gustav Ernesaksa portree.

Esimese kirjaliku teate graafikaateljee kohta leiame 1948. aasta 28. veebruari Sirbist ja Vasarast. Haini sõnul tuli teade nii hilja ilmselt seepärast, et ateljeest ei tahetud teada anda enne, kui oldi veendunud, et see tõepoolest kasutamist leiab: "See ei olnud tolle aja kohta sugugi mitte nii enesestmõistetav, sest estampgraafika polnud soositud ning esimesed aastad ei kinnitanudki häid prognoose, et estamp hakkaks arenema."

Eesti graafika kõige mustem periood langes aega 1949. aasta märtsiküüditamisest kuni Stalini surmani ja see andis tunda ka graafikaateljee töödes ja tegemistes. 1953. aastal asi muutus, kui juhatajaks sai Ado Vabbe. "See ei olnud ainult töökoht, vaid ideede genereerimise paik," iseloomustas Hain.

Ateljee juubeli puhul meenutas Jüri Hain üsnagi kummalisi seiku, mis aegade jooksul aset leidnud: "Siin on juhtunud asju, mida täna on isegi naljakas meenutada. Näiteks see, et akende ette taheti panna trellid. Me olime kinnine asutus, kuna oli tegemist trükitöö ja paljundamisega. Olid ajad, kus meie uks pidi igal õhtul saama peale plommi. See oli väga keeruline asi, sest plommitange oli väga ebamugav kaasas kanda, ka plommid olid tollal defitsiit ning neid tuli ise valmistada. Algul tegime kohusetruult iga päeva jaoks uue, kuid hiljem hakkasime kasutama nn. teenelist plommi, mis pidas vastu väga pikalt. Lõpuks kaotasime ka plommi ära.

Naljakas võib tunduda ka see, et trellid nii hirmsad tundusid, aga see oli graafikute ühine otsus, et trellide taga ei töötata."

Graafika suurmeister

Jaanuarikuu on graafikaateljee ajaloos mitmeti oluline. 1. jaanuar 1948 on siinjuures üks tähtsamaid päevi, sest siis hakkas ateljees tööle Voldemar Kann, kes on saanud eesti graafika üheks legendaarsemaks suurkujuks.

Voldemar Kann töötas esialgu Villem Raami ateljees ja nagu kunstiajaloolane Hain väljendus, sai rajatav graafikaateljee koos vähese muu mööbliga endale päranduseks ka Voldemar Kanni. Järgnevate aastate jooksul kujunes temast üks hiilgavamaid graafikameistreid, kes trükkis kunstnike loodud töid.

Sõnumileht sai suurmeistri Voldemar Kanniga jutule ateljee 50. aastapäeva ajal. Ta on sündinud 1919. a Võrumaal 8-lapselises peres. Oma noorusajast rääkis meister, et ta oli selline mees, kes tahtis põllutööd teha ja õppimiseks erilist virkust ei jätkunud.

"Saatus on mind alati soosinud," ütles Voldemar Kann. Ta teenis kolme riigi armees - kõigepealt Eesti sõjaväes, kust läks üle punaväkke ja hiljem värvati ta veel Saksa sõjaväkke. "Kunst meeldis juba lapsest saadik, aga ega ma selle heaks midagi ei teinud, joonistada ma ei osanud. Aga eks minus midagi on, mis on mulle kaasa antud. See ei avanenud kohe, vaid tuli aegapidi."

"Hea tunnetus oli ja see on veel praegugi," ütleb Voldemar Kann. "Isegi vanadus ei võta seda ära." Kanni õpilaste hulgas on olnud palju inimesi, kuid ometi pole nad tema järglaseks saanud. Nõnda ei jäänudki vanameistril muud üle, kui kasvatada poeg Uku enda mantlipärijaks. "Poeg teeb nüüd paremini, olen ikka vana ja ei näe enam nii hästi ja arusaam on ka võib-olla teine. Ma pole pojas sugugi eksinud."

Voldemar Kann elab praegu taas Võrumaal, kuid graafikaateljees peetakse temast endiselt lugu. Kolme tähtpäeva on seal alati peetud, olgu siis stagna või sulaaeg, need pühad on jõulud, lihavõtted ja Voldemar Kanni sünnipäev.

Graafikameister Voldemar Kann on eesti graafika legendaarne suurkuju.

ARNO SAARE foto

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee