Uudised

Tasakaalutu palgapoliitika  

9. aprill 1997, 00:00

Majandussüsteemi üks põhiküsimusi on, kuidas jaotada raha. Raha on vähe, vajadusi palju.

Oskamatu jaotamine viib ühiskonna tasakaalust välja, seda enam, kui arengut ei taheta analüüsida või ei suudeta prognoosida. Osa inimesi võib kaotada lihtsalt töömotivatsiooni. Parandamatud tagajärjed toob kaasa loovinimeste-haritlaste lahkumine elutähtsatelt töökohtadelt.

Meil tuleb hakata teadvustama, et Eesti on väikeriik. Väikeriik eeldab töötajate kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid majandusharusid.

Eesti ei saa loota ajude sissevoolule. Vastupidi, kannatame just ajude väljavoolu all ning seda enam, mida mõtlematumalt tegutseme. Meie inimeste haridustase peaks olema nii hea, et see tasandaks ajude äravoolust tingitud kahju, laseks arendada maailmas konkurentsivõimelist majandust ning tagaks kultuuri, teaduse jm. arengu. Riik peaks looma selleks eeldused.

Hea haridus oleneb suuresti õpetajast, tema teadmistest, loovusest, oskusest õpilastega suhelda, neid tööle panna. Kiiresti muutuvas ajas läheb ka lapse õpetamine üha keerulisemaks. Vähemaks jääb inimesi, kes õpetajaks sobivad.

Õpetaja peab end pidevalt täiendama, lisaks sellele, mis riik on investeerinud tema koolitusse. Asjaomased institutsioonid peaksid võrdlema eri majandusharude töötajatele tehtavaid kulutusi ja saadavaid tulemusi.

Palgasuhetes on midagi mäda - seda näitab lihtne palkade võrdluski. Näiteks haridustöötajate brutopalk oli Eesti statistika andmetel mullu kolmandas kvartalis 2,9 korda madalam kui rahanduses ja 1,7 korda väiksem kui ehituses, mis mitte alati ei kasuta kõrgelt koolitatud tööjõudu. Seega õpetajad, kes õpetavad tööstuse, transpordi, panganduse, riigivalitsemise ala tulevasi töötajaid, saavad ise ühiskonnalt pea kõige pisema osa.

Õpetaja on kooli tegelik pale. Kõik muu, nagu ilus koolimaja, sisustus, arvutid jne., ainult täiendavad seda.

Õpetaja/õppejõu töö vähene väärtustamine toob kaasa pedagoogide lahkumise koolist. Riigi (palga)poliitika peaks aga välistama selle, et töötajad lahkuvad ühelt või teiselt alalt ning et noored lähevad sinna alles viimases hädas. Rikutud tasakaalu tagajärg võib avalduda alles pika aja möödudes, isegi järgmises põlvkonnas - eriti hariduse valdkonnas.

Kui tulevane pensioniseadus hakkab arvestama töötasu, toob õpetaja väike palk tulevikus kaasa ka väiksema pensioni. Juba praegu saab õpetaja pahatihti väiksemat pensioni kui paljude teiste alade töötajad, sest keskkoolis õppimine - erinevalt kutsekoolist - pensioniaastaid ei anna.

Ilma tööjõu tasakaaluta majandusharude vahel ei saa rääkida turumajandusele orienteeruvast riigist. Õpetaja töö on raske ja nõuab vastutust, palk aga väike.

Nõnda siis süvenevad koolide, ka kõrgkoolide kaadriprobleemid. Sest oskustööjõudu võib müüa ka mujale - sinna, kus makstakse paremat palka.

ALLAN METSA
Autor on EPMÜ majandusdotsent

.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee