Järsku Poola ongi tiiger  

See, et kiirelt arenevaid riike maailmas tiigreiks nimetatakse, on tegelikult juba päris vana komme. Isegi Balti riike üldse ja meid eriti on nii meeliülendavalt nimetatud (tegelikkus on siiski kainestav). Poola puhul laskis selle hellitava hinnangu käiku aga Ukraina president Leonid Kutšma, kui ta jaanuari lõpus Poolas käis.

Kõik sõltub muidugi sellest, millega võrrelda. Mitte ainult seniajani taandarengus Ukrainaga, vaid eriti teiste Kesk-Euroopa postkommunistlike reformimaadega võrreldes on Poola edu silmatorkav: sisemajanduse koguprodukti 6-protsendiline kasv on tubli saavutus. Tõsi, enamasti asetatakse esikohale Tšehhi, aga tegelikult oli Poola areng mullu umbes veerandi võrra kiirem ja Poola on ka esimene kõnealuse piirkonna riik, kes on saavutanud 1989. aasta tootmistaseme. Iseasi muidugi, et tolleks ajaks oli Poola juba tugevalt kukkunud, mistõttu ka tõus, kui majandus põhimõtteliselt õigetele rööbastele seatud, oli märksa lihtsam kui tema lõunanaabritel, kes 1989. aastal alles hakkasid vähikäiku tegema.

Aga kuidas ka poleks, üks on kindel: arengutempolt suudavad arvestatavatest postkommunistlikest riikidest Poolaga seni võistelda ainult slovakid, ligi viiendiku võrra kiirema kasvuga. Kui aga kõik läheb prognoosidele vastavalt, peaksid poolakad sisemajanduse koguprodukti kasvult tänavu oma lõunanaabreist ette jõudma, säilitades arengutempo, mis on kogu maailmas silmatorkav.

Suhteliselt sisemajanduse koguproduktilt on aga Poola ikkagi umbes neljandiku Slovakkiast ja ligi kolmandiku Tšehhist järel, nii et kasvuruumi on enam kui küll.

Ühes asjas istutakse aga raudselt ühel pulgal - see on väliskaubanduse puudujäägi kiire kasv. Tõsi, meid selles osas poolakad ilmselt niipea veel kätte ei saa, suhteliselt muidugi, aga ilming ise tekitab ka Varssavis üha enam muret. Selle taga on eelkõige majanduslik surutis Lääne-Euroopas, kus asuvad Poola peamised majanduspartnerid, eelkõige muidugi Saksamaal. Viimase tänavuseks prognoositud tõusult ootavad ka poolakad endale hõlbustust.

Täpsustatavail andmeil eksportis Poola mullu 24,4 mld. dollari eest, importis aga 36,9 mld. Kui tõele näkku vaadata, siis on Poola oma ekspertide hinnangul ikka veel liiga vähe väljaveoks kõlbulikku, läbilöögivõimelist kaupa.

Mullune aasta oli Poolas murdeline välisinvesteeringute kiire kasvu poolest - peaminister Cimoszewiczi läinud nädalavahetuse TV-esinemise järgi tulnud kapitali 1996. aastal sisse rohkem kui 5 mld. dollari. See teeb umbes 50% varasematest investeeringutest, mis on tõesti silmatorkav murrang. Et aga Poola on ikkagi suur riik, siis suhteliselt võttes jääb ta meist seniajani päris kaugele maha.

Väga kaugel on Poola meist ka majandusvabaduses. Kui uskuda ameeriklaste Heritage Foundationi hiljutisi andmeid, oleme meie selles osas maailmas 25., Poola aga alles 85. kohal, samal tasemel Hondurasega. Pole ime, et kõnealune hinnang poolakates üksjagu nördimust tekitas. Aga selle kandi pealt oli seal esimese saja teises pooles teisigi Poola võistlejaid - Ungari 64. ja Slovakkia 77. Ning kummalisel kombel olid sloveenidki lausa poolakate kõrval - alles 84-ndad. Sloveenia saavutusi ja arengutaset on ju ikka kiputud teistele postkommunistlikele riikidele eeskujuks seadma.

Et kõik on hoomatav eelkõige võrdlusest, siis tasub teada, et ettearvatult kuulus postkommunistlike riikide võistluses selles osas esikoht 11. kohale jõudnud tšehhidele. Pole siis ka ime, et Praha on hädas liiga suure väliskapitali sissevooluga, mis kohati ülekuumenemisnähte tekitanud. Tšehhidest eespool on ainult mõned Kagu-Aasia tiigrid ja maksuparadiisid, arvestatavatest riikidest Šveits 5., USA 6., Suurbritannia 7. ja Holland 10. Jaapanile kuulub 13. ja meie lõunanaabreist Lätile 69. ja Leedule 80. koht. Venelased peavad rahulduma aga alles 117. kohaga.

Poolas on tänavu parlamendivalimiste aasta. Pole siis ime, et sisepoliitiline pinge tasapisi tõuseb. Peaminister tõotas, et riigi majandusarengut see ei mõjusta. Kõigile kurjadele ennustustele vaatamata, mis oponendid tegid vasakpoolsete võidu ajal, on see kestnud juba peaaegu neli aastat (kuristiku põhi saavutati 1993. a. kevadel peaminister Suchocka ajal). Kasvab ka rahva elatustase, seda vaatamata mullusele 18,1-protsendisele inflatsioonile. Keskmine palk on jõudnud 363 dollarini, töötute arv vähenes aga mullu 250 000 võrra. Neid on siiski veel väga palju, 2,3 mln. ehk 13,5%. Poola juhid loodavad, et 2002. aastaks, mida peetakse praegu kõige reaalsemaks tähtajaks Euroopa Liitu astumiseks, väheneb tööpuudus 8-8,5%-ni.

Reuteri foto

Poola kiiresti arenev majandus ei saa siiski läbi ilma pankrottideta. Kuulsa Gdanski laevatehase haldurid teatasid üleeile, et nad on sunnitud alustama tehase viimase 3800 töötaja koondamist. 17 aastat tagasi sündis Gdanski laevatehases ametiühinguliikumine "Solidaarsus".