Maailm

Tunguusi saladuse jälil 

Aadu Hiietamm, 11. august 2004, 00:00
TUNGUUSI METEORIIDI LANGEMISKOHAS: Nii nägi Siberi taiga Tunguusi meteoriidi langemiskohas välja 1953. aastal ehk 45 aastat pärast katastroofi. Scanpix/AP
Tunguusi meteoriidi langemiskohas käinud ekspeditsiooni liikmed leidsid enda arvates teiselt planeedilt pärit tehnilise seadme osi, teatas Evengi autonoomse ringkonna administratsiooni pressiteenistus.

Saladusliku Tunguusi meteoriidi jälgi käis uurimas ekspeditsioon, mille korraldas Siberi ühiskondlik fond «Tunguusi kosmosefenomen». Sellest osavõtjad väidavad Evengi autonoomse ringkonna administratsiooni pressiteenistuse levitatud teates, et leidsid teiselt planeedilt pärit tehnilise seadme osi. Samuti tõid nad Tunguusi meteoriidi langemiskohalt analüüsiks kaasa 50 kilogrammi kivimeid.

Ekspeditsiooni juhi Juri Lavbini sõnul lubavad uurimisretke tulemused loota, et Tunguusi meteoriidi langemise 100. aastapäevaks saavad selle kosmosefenomeni saladused lõplikult selgeks. Uurijad-ufoloogid kavandavad juba uusi ulatuslikke ekspeditsioone Evengimaa põhja- ja lõunapiirkonnas.

100. aastapäev tulekul

Esimene ekspeditsioon Tunguusi saladuse jälgedel korraldati alles 1927. aastal professor Leonid Kuliku juhtimisel. Tunguusi jõe lähistelt leiti asustamata taigast suur plahvatuskolle, kus ligemale 2200 ruutkilomeetril olid põlispuud maha murtud ja osaliselt ka ära põlenud.

Nüüdseks on korraldatud ümmarguselt 20 ekspeditsiooni ning tõsiteadlased kalduvad arvama, et 8–10 kilomeetri kõrgusel õhus plahvatas 60–100meetrise läbimõõduga väike asteroid (kivimeteoriit). Teise tõenäolisema variandina väidetakse, et taigasse võis langeda väike komeet. Nii kõrgel õhus toimunud plahvatuse kui ka komeedi versiooni toetab asjaolu, et Tunguusi meteoriidi langemiskohal puudub kraater. Plahvatuses vabanenud energia küündis trotüülekvivalendis 10–20 megatonnini. See on ligi tuhat korda rohkem kui 6. augustil 1945 Jaapani linna Hiroshima purustanud USA aatomipommil.

Ufoloogi leiud

Äsjase ekspeditsiooni juht, insener Juri Labvin sai avalikkusele laiemalt tuntuks 1994. aasta septembris. Tookord leidis ta Krasnojarski lähistelt (600 km Tunguusi meteoriidi langemiskohast) suure meteoriidilaadse kivimi, mis kaalus viis tonni. Labvin väitis, et tegemist on Tunguusi meteoriidi tükiga. Hilisem keemiline analüüs selgitas, et see kivim ei ole meteoriit.

Labvini kuulsus sai lisa 1998. aastal, mil Krasnojarskis korraldati konverents «90 aastat Tunguusi probleemi». Seal näitas ta kahte rasket metallvarrast, mis olevat leitud Tunguusi meteoriidi langemiskohast. Kumbki varras ei allunud mehaanilisele töötlusele. Labvini sõnul ei õnnestunud selgitada ka varraste koostist, sest mõõteseadmed keeldusid töötamast.

Nende metallvarraste põhjal väitis ta, et Maa lähistel võis tulnukate kosmoselaev meid ohustanud komeediga kokku põrgata. Veelgi enam: tema sõnul päästsid tulnukad 1908. aasta 30. juunil Maa suure tõenäosusega teadlikult katastroofist, purustades suure meteoriidi oma kosmoselaeva hinnaga.

Sama teooria viljelemist jätkab ufoloogist insener Labvin ka värske ekspeditsiooni tulemustele toetudes. Leiti ju väidetavalt teiselt planeedilt pärit seadme osi...

Tõsiteadlaste arvates kuulub kogu jutt tulnukate kosmoselaevast samasse valdkonda ulmelise hüpoteesiga, mille järgi Tunguusi meteoriit kujutas endast mikroskoopilist musta auku, mis sisenes Tunguusi taigas Maasse, läbistas selle ja väljus Atlandi ookeanis.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee