Uudised

Ei edgaripäev ega ignaripäev  

29. jaanuar 1998, 00:00

Üks pikaks veninud pusimine meie lähiajaloo ümber on lõpuks loogilise lahenduse leidnud.

20. august, taasiseseisvumise päev, on nüüd kalendrisse kantud kui riigipüha. Kraadi võrra kangem päev, 24. veebruar, on nimetatud rahvuspühaks. Tundub, et sellisel moel peaksid asjad olema õiglaselt paigas.

Riigikogu hääletas uue pühade ja tähtpäevade kalendri seaduseks. Ja ilmselt ei vajakski sündmus eri kommentaari, kui poleks silma torganud, et üllataval kombel polnud Rein Järliku algatatud ja 69 riigikogulase allkirjaga esitatud eelnõu seaduseks saamine sugugi liiga lobe.

Pole saladus, et juba mitu aastat on 20. augustil tekkinud piinlikke hetki sellesse tähtpäeva suhtumises. Noorematele kaaskodanikele on ehk hakanud tekkima mulje, et tegu on mingi Keskerakonna erapeoga. Reformierakonnast on rahva sekka lastud koguni mõiste "edgaripäev".

Nüüdki vaidlustas 20. augusti "ületähtsustamist" kõige häälekamalt reformist Ignar Fjuk. Mulle aga meenus tahtmatult, kuidas Fjuk, Savisaare üks aktiivsemaid lähikondlasi, tol saatusepäeval 1991. aastal ägedasti kritiseeris Isamaa parlamendifraktsiooni (kuhu ma liberaalina kuulusin), kes tema ja veel mitme rahvarindelase arvates blokeeris iseseisvusakti väljakuulutamist.

Kõik me oleme muutuvas ajas muutunud, mitmeid seisukohti ümber hinnanud, ameteid ja ka parteisid vahetanud. 20. august on sellest sõltumata ühtviisi oluline daatum. See pole ei egdaripäev ega isegi mitte ignaripäev, vaid kogu rahva püha.

TEET KALLAS

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee