Uudised

24. veebruar sai rahvuspühaks  

28. jaanuar 1998, 00:00

Võttes vastu uue pühade ja tähtpäevade seaduse, muutis Riigikogu 24. veebruari rahvuspühaks ja lisas riigipühade loetellu 20. augusti.

64 poolt- ja kolme vastuhäälega (neli erapooletut) vastu võetud seaduse järgi on riigipühad ka 1. jaanuar, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, kevadpüha ehk 1. mai, nelipühade 1. püha, võidupüha 23. juunil, jaanipäev ning esimene ja teine jõulupüha.

Rahvuspüha ja riigipühad on puhkepäevad, neid ei arvestata puhkuse kalendripäevadesse, neil päevil töötamise eest saab kahekordse töötasu jms.

On ka riiklikud tähtpäevad: kolmekuningapäev, Tartu rahulepingu aastapäev 2. veebruaril, emadepäev, leinapäev 14. juunil, hingedepäev 2. novembril, isadepäev ning taassünnipäev 16. novembril. 1994. aastast pärineva valitsuse määruse järgi tähistab Eesti riigilipu heiskamisega ka Läti ning Leedu rahvuspüha 18. novembril ja 16. veebruaril.

Üllatavalt ei leidnud Rein Järliku (Koonderakonna fraktsioon) algatatud ja 69 riigikogulase allkirjaga esitatud eelnõu üksmeelset toetust.

Parempoolne Vootele Hansen ei soovinud 24. veebruari muutmist rahvus-, vaid tahtis jätta riigipühaks. "Kasutades kõrvuti sõnu "rahvus-" ja "riigi-", me eristame neid. Järelikult oleks 24. veebruar vaid ühe rahvuse püha, teised riigipühad aga kõigi Eesti kaitse all elavate inimeste pühad, sõltumata rahvusest," põhjendas ta oma parandust. Hansen lisas, et 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud dokumendi pealkiri oli "Manifest Eesti rahvastele".

Järlik vaidles vastu, öeldes, et 1994. aasta määrusega tunnistas toonane valitsus Leedu ja Läti rahvuspüha, järelikult pole see sõna Eesti õigusaktides uus. Hanseni erakonnakaaslane Enn Tarto nentis, et mõistet "rahvuspüha" kasutavad paljud suurriigid. Põhiseaduskomisjoni kaasettekandja Olav Anton (keskfraktsioon) lisas, et kuigi riigipühade hulgas on ühe usu tähtpäevi, käsitleb seadus neid võrdsena kõigile Eesti elanikele, usust sõltumata. (Rahvuspüha tunti ka sõjaeelses Eestis. 1936. aasta Eesti Entsüklopeedia järgi olid siis rahvuspühad 24. veebruar ja 23. juuni. - H.T.)

59 riigikogulast pooldas rahvuspüha kehtestamist, Hansen hääletas vastu.

Vaieldi ka 20. augusti üle. Reformierakondlane Ignar Fjuk leiab, et Eestis on liiga palju pühi (et ta ei taotlenud senise arvu vähendamist, pooldas ta seega 20. augusti väljajätmist). Ta arvas, et 20. augustil 1991 toimunut võib tähistada pühadevälise rahvusliku kokkuleppe päevana, ja vihjas, et uus seadus on pelk 20. augusti sissetoomise kattevari.

Reformierakonnast pärines juba sellest ajast, kui keskfraktsioon 1995. aastal tegi katse seadustada 20. august riigipühana, sõnaühend "edgaripäev". Ka eile käituti lõpphääletusel teistest erinevalt. Seadust pooldas kaks, vastu oli kolm, erapooletuks jäi neli ja ei hääletanud viis reformierakondlast. Teistes fraktsioonides (ka vene saadikute hulgas) olid ülekaalus poolthääled.

HEIKKI TALVING

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee