Maailm

“Minust saab superstaar, ma tapan end ära ja kustun hiilguselõõmas!” 

Triin Tael, 7. aprill 2004 00:00
KARM NAINE: Narkouimas Courtney Love’i vägivaldne käitumine on viinud selleni, et teda ähvardab ilmajäämine tütar Frances Beani hooldusõigusest. Peatselt astub grungelesk kohtu ette, süüdistatuna kangete valuvaigistite omamises ilma retseptita ning endise kallima akende purukspeksmises.Foto: Repro
5. aprillil 1994 kirjutas heroiiniuimas Kurt Cobain hüvastijätuks: “Parem on ära põleda kui hajuda”, pani jahipüssi suhu ning tegi oma elule lõpu. 27aastasest grungekuningast jäid maha pisitütar Frances Bean, abikaasa Courtney Love, miljonid fännid, kolm plaati ning vandenõuteooriad.

Kui Kurt Cobain teismelisena kanepiuimas muusikukarjääri planeeris, teatas ta koolikaaslasele uhkelt: “Minust saab superstaar, ma tapan end ära ja kustun hiilguselõõmas.” Kurt oli uhke oma enesetapugeenide üle. 1979 kustutas oma elu püssilasuga üks tema vanaonudest, 1984 teine.

Cobain, keda paljud nimetavad viimseks tõeliseks rokkstaariks, lahkus siitilmast täpselt samas vanuses mis teised “tõelised rokkstaarid” Janis Joplin, Jimi Hendrix ja Jim Morrison, nagu ta oligi tõotanud. Küünikud võivad ju nähvata, et vägivaldne surm noores eas oli heroiinisõltlasest Cobaini kõige arukam karjäärisamm, kuid see tähendaks jätta kahe silma vahele tema parimate laulude geniaalsus ning Nirvana koht alternatiivroki ajaloos.

Kurt Cobain sündis 20. veebruaril 1967 Aberdeeni linnas 110 kilomeetri kaugusel Seattle’ist (Washingtoni osariik). Lapsepõlv oli raske. Nelja-aastasele Kurtile kirjutas arst hüperaktiivsuse vastu rahustit Ritalini.

Kui poiss oli üheksa, läksid tema mehaanikust isa Donald ning ema Wendy lahku. Kurt asus koos isaga elama haagiselamusse. Pidevast pendeldamisest isa, vanavanemate ning tädide-onude vahel vajus poiss masendusse.

“Mäletan, et tundsin kogu aeg häbi,” tsiteerib Cobaini hilisemaid meenutusi BBC News. “Tahtsin meeletult, et mul oleks klassikaline, tüüpiline perekond.”

12aastaselt nägi Kurt rokiajakirjas Sex Pistolsi pilte. Kordagi punkmuusikat kuulmata otsustas ta, et tema koht on punkbändis. 14aastaselt sai poiss esimese kitarri. Teisalt elas ta end välja ka maalides ja filme tehes. 15aastaselt vändatud lühifilmis “Kurt paneb toime verise enesetapu” mängis staarihakatis, et lõikab endal veenid läbi, ning väänles kunstveres.

Nirvana – grungepõlvkonna lipulaev

Grunge lipulaevaks kujunenud trio Nirvana moodustasid laulja ja kitarrist Cobain, basskitarrist Krist Novoselic ja trummar Dale Grover 1987. aastal Aberdeenis demo lindistamiseks. Peatselt kandus nende tegevus Seattle’isse. Järgnes debüütplaat “Bleach”.

1991. aastaks oli Nirvana (trummariks juba praegune Foo Fightersi solist Dave Grohl) salvestanud albumi “Nevermind”, mille singlist “Smells Like Teen Spirit” kujunes ansambli suurim hitt, kümnendi tähtmeloodia ning kogu grungepõlvkonna hümn.

Seattle’ist alguse saanud pungi ja roki hübriid grunge oli reaktsioon Reagani valitsusaja lõpu nn. hair metal’ile, mida iseloomustasid konservatiivsus, pikad tupeeritud juuksed ning suurejoonelised staadionikontserdid a la Guns’n’Roses. Ühtaegu mässav ja poeetiline “Nevermind”, mis kukutas edetabeli tipust Michael Jacksoni ning mida müüdi üle 10 miljoni eksemplari, tõi ühe mütsi alla kokku muidu vastandlikud raske roki ja alternatiivroki leeri. Noortedeodorandi järgi nime saanud “Smells Like Teen Spirit”, kus Cobain kord röögib, kord ümiseb, kehastab teismeea ebakindlust ja bravuuri, nagu ka põlgust etableerunud muusika vastu. Samas vaimus lõid laule ka teised Seattle’i grungegrupid Pearl Jam, Soundgarden ja Alice in Chains.

Grunge esilauliku positsioon ning ootamatu maailmamenu lõid Cobainil jalad alt. Tema sisemised vastuolud üha süvenesid. Enesetapukirjas ütles ta fännidele: “Ma ei suuda teid lollitada. Suurim kuritegu, mida ma tean, oleks inimestel teesklemisega nahk üle kõrvade tõmmata.” 1990. aastast üritas Cobain hingepiinu ning ihuhädasid – teda vaevasid kroonilised maohaavandid – tuimestada heroiiniga.

Heroiini raugematu tõmme

1991 tutvus Nirvana solist naistebändi Hole laulja Courtney Love’iga. 1992 läksid nad Hawaiil paari, pool aastat hiljem sündis tütar Frances Bean. Ehkki paljud fännid süüdistasid samasuguse narkoprobleemiga Love’i Kurti rikkumises, ammutas lähedaste sõnul laulja abikaasast jõudu.

Hole’i trummar Carolyn Rue ütles, et Kurt sai Courtney abil agressiivsust välja elada. Love’i kaasosalusel ilmunud Nirvana kolmas album “In Utero” (1993) näitas Cobaini endiselt võimeka laululoojana.

Love’i utsitusel käis Kurt paari aasta jooksul mitu korda võõrutusravil.

Paraku oli heroiini ja enesehävituse tõmme kõigest tugevam. 4. märtsil 1994 üritas laulja endale Roomas 60 unerohutabletti võttes otsa peale teha ning viidi koomaseisundis haiglasse. Ometi tõusis ta jälle jalule. 30. märtsil kirjutas Cobain end sisse California võõrutuskliinikusse, lubades heroiinisõltuvusest vabaneda. Ent vaid päev hiljem ronis ta üle haiglamüüri, sõitis tagasi Seattle’isse ning kadus silmapiirilt.

Nädal hiljem, 8. aprilli hommikul tuli elektrik Gary Smith Cobaini koju parandustöid tegema ning leidis garaa˛i pealt triiphoone põrandalt laulja surnukeha. Cobaini kõrval lebas 20-kaliibriline jahipüss.

Paljud fännid pole tänini politsei versiooniga leppinud, suutmata ette kujutada, et nende iidol võiks elust, armastusest ja muusikast nii kergekäeliselt loobuda. Vastilmunud skandaalne teos “Armastuses ja surmas: Kurt Cobaini mõrv” süüdistab Kurt Cobaini surmas otseselt tema leske Courtney Love’i. Ka hüvastijätukirja viis viimast rida olevat olnud võltsing. Autorid, Ameerika uurivajakirjanikud Max Wallace ja Ian Halpern nimetavad Seattle’i politsei raporteid Cobaini enesetapust vigaseks. Sellise järelduseni aitas neil jõuda eradetektiiv Ted Grant, kelle Love oli palganud Cobaini surmaeelsetel päevadel oma abikaasat otsima.

“Politsei pani selle enesetapuna kirja enne põhjaliku uurimise läbiviimist,” väidab Halpern uudisteagentuuri WENN vahendusel.

Wallace’i ja Halperni arvates poleks Cobain olnud suuteline nii kanges heroiiniuimas end tapma. Kuid surmapaigas avanenud pilt jättis mulje, et tegu oli suitsiidiga.

“Cobain oli narkomaan, loomulikult peeti seda enesetapuks. Juhtum lõpetatud,” ironiseerib Halpern. “Kõige krooniks ütles kohtupatoloog, kellega me rääkisime, et see kutt poleks suutnud süstida endale kolmekordselt surmavat annust heroiini, käärida käist alla, panna süstlakomplekt ära, võtta püss ja lasta end maha. Ta oleks olnud täiesti oimetu.” Seattle’i politsei kinnitab endiselt, et juhtumit uuriti põhjalikult ning Cobain võttis endalt ise elu. “See otsus ei tulnud tõtakalt,” ütleb politsei pressiesindaja.

“Selle poisiga on midagi lahti... Ta kortsutab vähimagi põhjuseta kulmu,” ütles biitpõlvkonna kultuskirjanik William Burroghs 1993 pärast kohtumist Cobainiga.

Närvilise pilguga ja madala enesehinnanguga rahutule hingele oli muusika ainus hingepide, arvab Ameerika muusikakriitik Eric Olsen portaali MSNBC.com artiklis. “Ja selle muusika järgi mäletataksegi Cobaini kõige paremini.”