Uudised

Venekeelne Eesti  

18. jaanuar 1998, 00:00

Mehed ja lehed

Venekeelse meedia tegijate ring on mõistetavatel põhjustel üsna kitsuke. Pean silmas vaieldamatult võimekaid ja jõulisi ajakirjanikke ning publitsiste.

Samas on see seltskond piisavalt rahutu ja pidevas "molekulaarliikumises". Tulemised ja minemised (ehk nn. kaadripoliitika) omakorda määrab paljugi ühe või teise väljaande ilmes.

Mullu sisuliselt uue meeskonnaga jõuliselt alustanud Estonija torkas silma sellegi poolest, et selle juhtajakirjanike seas oli koguni kaks "Eesti partei" (Keskerakonna) aktivisti: peatoimetaja Vladimir Velman ja tema asetäitja Oleg Samorodni. Enam kui kord oli see mürgiste repliikide põhjuseks mõnes konkureerivas ja venemeelsemas väljaandes.

Nagu selgub, ei kestnud säärane seis kaua. Sellest aastast Samorodni, kes on tuntud ennekõike kui hea publitsist ja terane poliitikavaatlja (seda ka eestikeelses ajakirjanduses), Estonijas enam ei tööta. Põhjusi võib vaid oletada. Kuidas see mõjub Estonija edasisi hoiakuid, näitab aeg. Vähemalt venekeelses pressis on üsna ilmne, et kui lähevad või tulevad kindlad mehed, muutuvad sellega ka lehed.

Veidral kombel ilmuski nüüd, mil asetoimetajaks on taas saanud vana tegija eelmise Estonija aegadest Leivi Šer, lehe veergudele vahepeal lausa unustusse vajunud kommentaatori Herbert Vainu veerg. Tõsi, seda reedeti ilmuvas autonoomses nädalalehes Nedelja pljus Vesti.

Vainu lugu "Midagi uut pole siin Kuu all" algab paljulubavalt: "Kes oleks julgenud kinnitada, et kaasaegse Eesti reformipoliitika hakkab kordama stalinlikku malli? Sest tõesti, proovige võrrelda 40. aastate lõpu komsomoliaktivisti Gaziku roolis, nagaan puusal ja komsomolimärk rinnas mõne tänase ärimehega tema mersu ja mobiiliga. Nad peavad erinema mitte ainult väliselt, vaid ka ideoloogiliselt."

Vainu leiab, et päriselt see nii ei olegi, aga samas: äärmused on alati sarnased. Massiterrorit ja deportatsioone muidugi pole, küll aga üsna sarnastavat hoolimatust inimese suhtes. Stalin ütles, et kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad, noored reformeerijad tahtsid luuaga platsi puhastada. Raamatust "Rahareform Eestis" leidis terava silmaga kommentaator aga Eesti Panga ühe praeguse juhi Kalev Kuke veidra mõtteavalduse: "Aga väikekodanlasele, kirjutagu ta nii meeleheitlikke kirju kui tahes, ei maksa lihtsalt tähelepanu pöörata." Jne, jne.

Tegelikult vääriks Herbert Vainu fenomen - eestikeelses ajakirjanduses saab see mees vaid aruharva sõna - kunagi tulevikus isegi lähemat analüüsi. Ei saa ütelda, et tema lugudes oleks tegu valede või faktiväänamisega, pigem on asi selles, et selle omasse ja "paremasse" aega kinnistunud kommentaatori hoiak on leppimatu ja parastav. Samas on veidralt vanamoeline ka meetod, millega ta oma väiteid tõestab.

Kodakondsusseadus ja selle võimalikud parandused-pehmendused on teemaring, mis loomulikult vägagi erutab teatava osa vene lugejate meeli ja hoiab ilmselt üsna stabiilsena ka kesksete ajalehtede tiraaz^i.

Galina Pantšenko võitleva sule läbi saavad lugejad neljapäevase Estonija esiküljelt taas emotsionaalset toonust. Nelja Riigikogu liikme (Issakov, Ivanov, Sedašev, Andrejev) seaduseelnõu on tagasi lükatud. Ja Toompea kuluaarides ettevaatamatu intervjuu andnud siseminister Robert Lepikson on Pantšenko meelest liiga emotsionaalne: omal ajal ei saanud tema ema venelasest arstile oma hädasid kurta, nüüd siis teeb minister ahistavaid seaduseelnõusid...

TEET KALLAS

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee