Eesti uudised

Alkomeetreid kontrollib politsei 

Kadri Paas, 2. veebruar 2004 00:00
Et seaduse silmis pole politsei alkomeetrid mõõteriistad, vaid lihtsalt indikaatorid, kontrollivad nende korrasolekut ainult politsei või aparaatide importija.

Teisisõnu ei peagi juhi joobe tuvastamisel kasutatavat alkomeetrit sõltumatus asutuses kontrollima ning sestap võibki see vabalt eksida. Seda tõestab ka tippjalgpallur Sergei Hohlov-Simsoniga juhtunu.

Jalgpallikoondise kaitsja Hohlov-Simson puhus Rapla politseinike alkomeetri kolm korda «punaseks» 27. detsembril, kui ta teel Kehtnast Märjamaale kinni peeti.

Palluri nõudmisel Rapla haiglas samal päeval tehtud vereproov jõudis Põhja-Eesti regionaalhaigla laborisse aga alles 22. jaanuaril. Vereproovist päev hiljem võetud analüüs kinnitas, et Simson oli täiesti kaine.

Politseiameti avalike suhete juht Anu Adra arvab aga, et kuu ajaga võib võimalik alkohol vereproovist haihtuda kui proovi nõuetekohaselt ei hoita ning ei usu sestap, et alkomeeter siiski eksis.

Tolle oletuse lükkavad aga ümber nii psühhiaater Jüri Ennet kui ka regionaalhaigla labor. Mõlemad väidavad nagu ühest suust, et kui veri on katsutis tallel õigetes tingimustes, on analüüsitulemus õige kas või kuu aega hiljem. Labori kinnitusel jõudiski Hohlov-Simsoni veri nendeni korrektselt talletatuna, mistõttu analüüsi tulemuse õigsuses ei kahelda.

Seega eksis ikkagi Rapla politseinike alkomeeter, kusjuures koguni kolm korda järjest!

Eksinud seade oli siiski korras?

Ometi tunnistas alkomeetreid müüv, kalibreeriv ja remontiv Tallinna firma Baltic Laboratory Systems jalgpalluri alusetult joobnuks tunnistanud aparaadi töökorras olevaks. Rapla politsei korrakaitsetalituse komissari Tiit Tammaru sõnul viidi too alkomeeter 29. jaanuaril kalibreerimisele. Leiti, et seade on täiesti korras ning politseinikud tuvastavad sellega taas juhtide joovet.

Miks aga väidetavalt täiesti korras seade siis ikkagi kolm korda järjest eksis? Tammaru teatab selle küsimuse peale närviliselt, et tema pole prefektuuri pressiesindaja ning lõpetab telefonikõne.

Rapla politsei pressiesindaja Sirje Vaher tunnistabki, et ilmselt ei saa alkomeetrit täielikult usaldada. Tema kolleeg Anu Adra pakub eksliku näidu võimalikeks põhjusteks nii ilma, puhumise tihedust kui vahetult enne puhumist alkoholisisaldusega kommi söömist.

Alkomeetri näit polegi lõplik tulemus

Tehnilise järelevalve inspektsiooni legaalmetroloogia osakonna juhataja Aili Võrk ütleb aga, et politsei alkomeeter polegi mõõtevahend.

«Need on indikaatorid. Ja mida nad ka ei näitaks, pole see lõplik tulemus,» kinnitab asjatundja.

Võrgu sõnul vastab aparaat ainult küsimusele: «Kas jah või ei?» Aga ei midagi rohkemat.

Lõpliku vastuse annab ikkagi vereproov. «Õiguslikus mõttes on indikaatori arvnäit ja lambivärv samad. Õigusliku jõu annab mõõtevahendi näidule asjaolu, et see on läbinud tüübikinnituskatsetuse ja taatluse. Seda indikaatorile ei tehta ja seda pole tehtud ka kasutatavatele alkomeetritele.»

Adra on Võrguga nõus, öeldes, et mõõteseadus kohustab küll riiklikul järelevalvel kasutatavat mõõtevahendit taatlema, kuid ei käsi seda teha ainult mõõtevahendiga. Joobeseisundi tuvastamist sätestav siseministri määrus lubabki kasutada nii mõõtevahendit kui ka indikaatorit.

«Indikaatoritele ei ole Eestis kehtestatud ühtseid kontrollnõudeid,» lisab Adra.

Näiteks politsei kasutuses olevatest kolme tüüpi alkomeetritest kontrollib Lion 400 ja Lion 500 nende importija Baltic Laboratory Systems, mudelit SL-2 aga kahe nädala tagant politsei ise.

Võrk märgib, et Baltic Laboratory Systemsil pole kalibreerimisõigust. «Firma toob küll sisse politseile mõeldud indikaatoreid, kuid kleeps, mille nad kalibreerimistunnusena alkomeetrile panevad, on mõttetu,» lausub sõltumatu ekspert. Lisades, et kui politsei tõesti tahab töövahendeid kalibreerida, võiks ta seda teha siiski selleks õiguse saanud laboris.

Baltic Laboratory Systemsilt selgitust saada ei õnnestunud, sest firma juht oli väidetavalt Taanis ning ei vastanud telefonile.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee