JÄÄRATAS: Nüüd hakkavad jääratta servad juba kinni külmuma, varem, kui ilmad olid soojemad, pöörles ratas vees. (Kalev Lilleorg)

Mõne nädala eest tekkis Raplamaale Vana-Vigalasse põnev loodusnähtus – jääratas, mis magnetina nii lähemat kui ka kaugemat rahvast ligi tõmbab. Lapsed arvavad, et tegu on ufode kätetööga, täiskasvanud suhtuvad asjasse maalähedasemalt.

«Midagi sellist pole siin iial olnud,» ütleb Vana-Vigala teeninduskooli õpilane Maria, «ei mäleta meie ega ka vanemad inimesed.» Kui läbi mõisapargi alla jõe äärde minna, avaneb tõesti enneolematu vaatepilt. Kohas, kus jõgi käänaku teeb, on loodus vahva vingerpussi mänginud: veepinnal seisab suur ja väga korrapärane jääring. «Nüüd ta hakkab juba kinni külmuma ja enam ei pöörle,» räägivad teeninduskooli noored. «Varem, kui ilmad olid veidi soojemad, pöörles ring jões. Mõõtsime täpselt ära, kui kiiresti ta liikus: ringi tegi 7 minuti ja 14 sekundiga.» Ratas on üsna kopsakas – läbimõõt veidi üle 24 meetri.

Vigala rahva hulgas liigub jääratta tekkimisest kolm legendi. Esimese järgi olid mehed jää peal joonud. Siis võtnud kätte ja sooja saamiseks joonistanud jõele jäässe ringi: igal juhul pidi neil siis väga täpne käsi olema – see näeb välja nagu sirkliga tõmmatud. Väiksemad lapsed pakuvad, et ehk on jääratas ufode töö. Kolmas, kõige igavam ja reaalsem – korrapärane moodustis on looduse looming. «Seda rääkis ka õpetaja meile,» ütles Maria. «Siin on selline eriline koht jões, siia suubub oja, lisaks on veel allikaid ja keeriseid, kus vesi tiirleb.»

Jõe lähedal asub ka kuulus Vigala Sassi kultusekivi. Samas ligidal on Vana-Vigala hiiesalu, mis oli vanaaja eestlaste kultuskoht.

Ohvrihiiest välja voolav oja on ravioja, sest voolab idast läände, ning selles loputamisega saadi lahti haigustest ja kurjast.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis