Eesti uudised

«Mõnda inimest vanglamüürid parandavad.» 

Jaan Väljaots, Tarmo Michelson, 13. jaanuar 2004, 00:00
MÕTTED KOGU AEG POJAGA: Sven Tarto Ida-Virumaal elav isa Sulev ei uskunud, et tema poega surmavalt peksnud politseinik maailmaavarustest tabatakse. Aldo Luud
Punkar Sven Tartole surmava maksahaagi löönud politseinik Oleg Adamtšuk, kes põgenes kohtupidamise eest Inglismaale, toodi kaitsepolitsei ja Suurbritannia immigratsiooniteenistuse koostöös vahetult enne jõule Eestisse.

«Tohoh!» üllatub Sven Tarto isa Sulev uudist kuuldes. Ta peaaegu juba ei lootnudki enam, et tema pojale surmava löögi andnud Adamtšuk üldse kinni nabitakse ja trellide taha karistust kandma saadetakse. «Arvasin, et ta on kuskil maailmaavarustes peidus.»

Võltspassiga politseinik

Patrullpolitseinikud Oleg Adamtšuk ja Marek Lipand peksid Striidina tuntud punkarit Sven Tartot ja tema sõpra 2001. aasta augustis. Politseinikud andsid allkirja, et ei hoia kohtupidamisest kõrvale, kuid Adamtšuk lahkus piirivalve andmeil Eestist lennukiga Inglismaale 15. augustil 2002. Piirivalve ei osanud teda takistada, sest riik pole seni pidanud vajalikuks tõkendite üle arvet pidada.

Kaitsepolitsei komissari Henno Kuurmanni sõnul tegi Tallinna linnakohtu täitev-kohtunik Adamtšuki tabamise kaitsepolitsei ülesandeks. Selgus, et Adamtšuk oli vahepeal sattunud Norwitchi vanglasse.

Briti immigratsiooniteenistus oli Adamtšuki kinni võtnud mullu septembri lõpul Stansteadi lennuväljal, kus ta võõra nime allHispaaniast puhkusereisilt naastes kasutas Briti kodaniku võltsitud passi. Briti kohus määras talle võltsitud dokumendi kasutamise eest kuue kuu pikkuse vangistuse, mis peeti tänu korralikule käitumisele kantuks kolme kuuga.

Briti immigratsiooniametnikud ei lasknud aga Adamtšukki vabaks, vaid toimetasid ta 23. detsembri hilisõhtuks Tallinna lennujaama ja andsid kaitsepolitseinikele üle.

Kuna karistusseadustik ei näe kohtupidamisest kõrvalehoidmise eest ette eraldi karistust ja inimesele, kellele on otsus teatavaks tehtud, saab karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest määrata kuni aastase vangistuse, ei pea Adamtšuk Kuurmanni sõnul eraldi lisakaristust kandma.

«Välismaale põgenedes jätab inimene end ilma võimalusest kohtus selgitusi anda. Samuti võib selline käitumine kallutada kohtuniku siseveendumust määrama karmimat karistust,» hoiatab Kuurmann, et kõigele lisaks peab redutaja katma ka tema Eestisse toomise kulud.

Tallinna linnakohus mõistis Adamtšuki mullu märtsis tagaselja neljaks aastaks vangi. Tema paarimees Lipand pääses tingimisi karistusega.

Pere leinas

Kuigi Sven Tarto surmast on möödas 2,5 aastat, pole aeg Ida-Virumaal Vokas elava Sulevi, tema abikaasa ja kahe poja haavu parandanud. Ka jõulud möödusid nukras meeleolus, sest esimesel pühal oleks Sven saanud 27aastaseks. «Raske on... Käisime jõuluajal surnuaial ja panime küünlad põlema,» veerevad Sulevi silmist pisarad. «Sven oli 25aastane. Olin teda kasvatanud... Oleks ta paha poiss olnud, aga ta ei kiskunud kunagi riidu, oli tagasihoidlik. Ükskõik, mida teen, jõuavad mõtted poja juurde. Ka abikaasa tuletab juhtunut kogu aeg meelde. Siis olen püüdnud teda lohutada, aga temal on ju ikkagi ema süda.»

Poja surnuks peksnud politseinikku nimetab Sulev tagasihoidlikult «vastikuks». «Isegi looma ei kohelda nii, kuidas politseinik kohtles mu poega,» sõnab ta.

Karistuse kohta, mis kohus Adamtšukile määras, Sulev midagi etteheitvat ei ütle. Ta loodab, et see on piisav aeg, et kurjategija saaks oma tegude üle järele mõelda. «Mõnda inimest vanglamüürid parandavad,» usub ta.

Adamtšuk kannab karistust ajutiselt Tallinna vanglas. Sel nädalal viiakse ta Tartu vanglasse, mis neljaks aastaks saab tema uueks trellitatud akendega koduks.

Tallinna vangla direktori Toomas Malva sõnul pole Adamtšuk türmis olles ühtki pahandust teinud ega ühtki nõudmist esitanud. Ta istub eelvangistuskorpuses kuuekohalises kambris ja tema kui endise politseiniku julgeoleku tagamiseks on kambrikaaslasteks süüdimõistetud riigiametnikud.

Pidu lõppes surmaga

Sven Tarto ja ta sõber Allan vahistati 2001. aasta 21. augustil Tallinnas Pääskülas, kuhu politseipatrull kutsuti mitmendat päeva pidutsenud kaht meest vaigistama. Nood ei lasknud aga politseinikke eramu uksest sisse. Korravalvurid püüdsid seepeale akna kaudu siseneda, kuid ühe mundrimehe sõrmed löödi akna vahele. Lõpuks majja pääsenud, lõid korravalvurid puruks Allani lõualuu ja panid ta autosse. Seejärel tõid nad maja ülakorruselt alla Tarto. Allan väidab, et nägi, kuidas politseinikud lõid Sveni kõhtu. Politseijaoskonda jõudes kaebas Tarto, et tal on paha. Politseinikud panid ta samas kanderaamile, kuid Sven suri. Ekspertiis tuvastas, et surma põhjuseks oli maksarebendi tagajärjel tekkinud sisemise verejooks.

Möödunud aastal mõistis Tallinna linnakohus Sven Tarto surma põhjustanud politseinikule Oleg Adamtšukile tagaselja nelja-aastase vanglakaristuse. Võimuliialduses vähem osalenud politseinik Marek Lipand sai karistuseks kümme kuud tingimisi kolmeaastase katseajaga. Ringkonnakohus ei rahuldanud advokaatide kaebusi ja otsus jõustus 2003. aasta oktoobris.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee